Sel reedel saab Haigla Peol teoks see, mida kõik niikuinii juba ammu oodanud on: Von Krahlis astub üles oma EP-ga „Rare Birds” muusikailma kihama pannud dünaamiline duo Ajukaja & Andrevski. Lavale tuuakse täies hiilguses ka analoogpillipark, millest osa on valmis ehitanud Andrevski ise. Selle sündmuse puhul tundus õige aeg meestelt paar kommentaari küsida ning muuseas selgus, miks lendab nende loomingust läbi nii palju linde.

Ajukaja & Andrevski. Foto: Allan Hmelnitski

Ajukaja & Andrevski. Foto: Allan Hmelnitski

Te olete nüüdseks juba üsna pikka aega koos muusikat teinud. Kuidas teie koostöö alguse sai?

No me oleme ju juba sada aastat sõbrad olnud. Mingi hetk panime lihtsalt pillid ühte kappi. Kuigi kuupäevaliselt on see hetk vist isegi tuvastatav, on see siiski teisejärguline.

Raul, sa oled maininud, et üksi muusikat tehes on hea see, et ei pea teistega arvestama. Kuidas teil antud projekti puhul selle üksteisega arvestamisega on? Kas teil EP salvestamisel mingeid erimeelsusi ka tekkis?

Meil on nii sarnane maitse, et selle koha pealt vaidlemist küll pole. Kui ikka mõni pill hakkab jälle head häält tegema, hakkame korraga naerma. Ma lihtsalt jonnin teinekord, et saund on kehv ja siis Andrevski seletab, et konverterid on viletsad.

Milliseid Andrevski meisterdatud instrumente te „Rare Birdsil” kasutasite?

Analoog-sekventser, dub-sireenid, 3 ostsillaatoriga analoogsüntesaator, kajamasin ja need MIDI analoogkonverterid. Juhtmed lähevad ka arvesse?

„Rare Birdsi” arvustusi lugedes ei kipu kuskilt isegi teiste artistidega tekkivaid võrdluseid esile kerkima. Kelle või mille mõjusid te ise „Rare Birdsil” tunnetate?

Kui kellegagi võrrelda pole, siis on ju hea. Muusikaliselt on meid kõige rohkem mõjutanud 90ndate alguse deep house. Kindlasti mõjutab hallitus, mis on meie stuudio seinal. Üks asi, millest me samuti regulaarselt räägime, on tervislik toitumine. Naeruväärselt palju isegi.

Teid on EP-ga seoses väga suur edu saatnud. Eriti just Inglismaal, alustades sellest, et Gilles Peterson valis plaadi oma 2014. aasta lemmikute hulka ning seda mängis oma saates ka James Blake. Mis tundeid see teis tekitab? Kas on taoline efekt ka, et tunnustus paneb inspiratsiooni voolama?

Tunne on hea. Meilt on päris mitmed firmad lugusid tellinud, aga pole suutnud paraku midagi head kirjutada. Paar lugu siiski vist on, millest paistab, et saab asja. Suht sellised ulmelood on. Nõudmised, mis me endale esitame, on muidugi kõrged kui Kilimanjaro.

Omal ajal, kui Röövel Ööbikuga John Peeli kõrvu jõuti, oli probleem selles, et info liikumine Eestist välja oli üsna vaevaline. Nüüd on probleemiks pigem see, kuidas kogu selles infomüras silma jääda. Mis te arvate, mis teie projekti puhul selleks teguriks oli, et te nii suurtele nimedele kõrva jäite?

See on kõik tänu plaadifirma bossile, Jon Rustile, kes, nagu öeldakse, on well-connected. Puhas tutvuste värk ühesõnaga. Aga jah, kõigepealt peavad muidugi lood head olema. Üks teooria ütleb, et hea lugu promob ennast ise.

Kuidas teil muidu selle enesepromoga suhted on? Kas olete pidanud „Rare Birdsi” ka ise üles upitama?

Absoluutselt mitte. Me ei saada lugusid peale oma sõprade kellelegi. Midagi toimub aeg-ajalt Ajukaja Facebookis ja Soundcloudis, that’s it.

Kas te „Rare Birdsi” video valmimise protsessiga ka seotud olite ja kuidas lõpptulemusega rahule jäite?

Ei olnud seotud. Lõikasime ainult plaadifirma palvel loo lühemaks. Video ise on täitsa okei meie meelest. Mingid mitteametlikud fännivideod on ka Youtube’is olemas.

„Rare Birds” ei ole esimene heliteos, kus teil linnutemaatika läbi jookseb. Mis värk teil nende lindudega on?

Loomad meile meeldivad. Meie tekitatud helid meenutavad tihti loomade hääli. Eelmisel suvel elas üks pääsuke Andrevski juures. Andrevski toitis teda sääskedega. Aga siis tuli see hirmus kõu ja ta kadus ära. Elekter üldse armastab Andrevskit – samal suvel lõi välk tema kõrvale maasse. Mõni folkartist oleks kindlasti surma saanud.

On teid nüüd EP eduga seoses välismaale esinema ka kutsutud?

Mõned pakkumised on olnud küll jah, aga konkreetsete esinemisteni pole jõudnud. Me elame ju Euroopa mõttes ikka pärapõrgus.

Kellel te noortest eesti muusikutest silma peal soovitaks hoida?

Mava & Nebukat, Endamisi Salamisi, Neuronphase’i uued lood on head. Siim Vaarandi looming lubab ka. Kõik ei tule kohe meelde.

Haigla Peo tiiser:

Lisaks Ajukajale ja Andrevskile on Haigla Peole kohaselt platsis ka ürituse residendid Ats Luik ja Kris Luigend. Täpsemat infot peo kohta vaata siit.