Arhitektuuriteooria ajalukku vaadates näeb, et iga uus teooria toob esile uued, tihti eelnevale vastanduvad hea ja halva kategooriad: Vitruvius väitis, et hea arhitektuur on kindel, kasulik ning kaunis; noor Le Corbusier omakorda pidas heaks just ratsionaalset inseneeriat ning halvaks arhitektuuriks Vitruviuse kirjeldatut. Pevsner ütles jällegi, et jalgrattakuur on ehitis, Lincolni katedraal on arhitektuur. Keegi lisas veel, et less is more (vähem on rohkem – Mies), keegi teine, et less is a bore (vähem on igav – Venturi), ning keegi, et less is enough (vähesest piisab – Aureli).

Kaader Tallinna linnast arhitektuurifotograafi Ricardo Santonja Jiméneze pilgu läbi.

On tavaline, et nii autorid ise kui kriitikud ja ruumi kasutajad hindavad arhitektuurseid objekte kas headeks või halbadeks. Disainiprotsess koosneb reast sellistest otsustest – heaga minnakse edasi, halb heidetakse kõrvale. Hinnanguid jagatakse siia ja sinna (see on arhitektuuridistsipliini – sisearhitektuurist ruumilise planeeringuni – oluline osis), samas vaadeldakse aga harva lähemalt neid harjumusi, norme, oletusi ning väärtushinnanguid, mille baasil taolisi väärtusotsuseid tehakse. Öeldes, et miski on funktsionaalne, kontekstuaalne või jätkusuutlik ning miski muu on lõpuni lahendamata, iganenud või isegi modernistlik, paigutame me objekti ajalooliste, poliitiliste tähenduste või materjali, vormi, funktsionaalsuse põhjal ise märkamata vaid rangelt nüüdisajas kehtiva hea ja halva skaalale. Konverents „The good, the bad and the ugly” (hea, halb ja koletu) tahabki tuua kokku eri arhitektuuridistsipliinide esindajad – sisearhitektid, arhitektid, maastikuarhitektid, urbanistid, planeerijad –, aga ka arhitektuuriteoreetikud ja -kriitikud, linnauurijad, sotsioloogid ja geograafid, et arutleda, kuidas sellised binaarsed väärtusotsused mõjutavad kõnealuste valdkondade igapäevapraktikaid.

Programm on mitmekesine. Juttu tuleb ruumilistest piirangutest ja regulatsioonidest ning revolutsiooni ja konsensuse vahekorrast moodsas läänelikus kultuuripildis ja seeläbi ka linnaruumilistes tegevustes. Uuritakse, kuidas ja millistel alustel toimub hinnangute andmine ruumivaldkonnas: kuidas otsustatakse, mis on hea ja halb, mis on kole, kes või mis seda määrab. Ühtlasi vaadeldakse, kuidas esteetilistest kategooriatest lähtuv (tihti subjektiivne või trendidest määratud) väärtusotsustus mõjutab omakorda näiteks poliitilisi otsuseid ja selle kaudu linnapilti ning ühiskonda laiemalt.

Konverents toimub 17.–18. aprillil Vene teatri black box’is (Vabaduse väljak 5) ja kestab hommikust hommikuni. 24 tunni jooksul saab kuulda loenguid (välisesinejateks on Aalto Ülikooli direktor Esa Laaksonen Helsingist ning Londonis tegutsev kirjanik ja ajakirjanik Owen Hatherley, kodustest kuuleb Grete Arrot, Mari Tarandit, Kaja Paed, Indrek Rünklat, Maarin Mürki ja paljusid teisi), osaleda vestlus- ja vaidlusringides ning öisel linnaretkel. Konverents on tasuta ja toimub eesti keeles ingliskeelse sünkroontõlkega.

Jälgi infot siin.