Alustame Müürilehe ning rohelise eluviisi portaali Bioneer koostöörubriigiga. Mõiste „bioneer” võttis kasutusele ökoaktivist Kenny Ausubel. Bioneerid on inimesed, kes otsivad koos uusi lahendusi keskkonna- ja sotsiokultuurilistele probleemidele, mille juured asuvad meie väärtushinnangutes ja maailmavaates. www.bioneer.ee on keskkonnateemadele keskenduv kodanikumeedia portaal, mis valmib tänu vabatahtlike panusele.

Illustratsioon: Eerika Alev

John Lewise jõulureklaam, mis ka Eesti veebimeedias äramärkimist on leidnud, on paljude jaoks maailmas midagi nii oodatut ja hinnatut, et selle kaheminutilise teose näitamiseks korraldatakse igal aastal lausa piduliku õhtusöögiga esilinastus. Millest see reklaam räägib? Tegemist on imearmsa looga sellest, kuidas karule, kes pole talveune tõttu kunagi jõule näinud, kingitakse jõulud. Kogu animatsiooni atmosfäär on valgusküllane ja helge ning kõik metsaasukad on üksteisega harmooniliselt jõulurahu sõlminud. Jõulud ongi ju rahuaeg – aeg olla oma perega, aeg soojuse ja headuse jaoks. Aga kas kõigi jaoks ja kõigi suhtes?

Teadlikud valikud

Viimasel ajal on olnud taas palju juttu sellest, keda ja kuidas meie tarbimisvalikud mõjutavad. Bangladeshi tekstiili- ja Hiina banaanivabrikute tööliste olukord on seotud inimeste teadvuses üha selgemalt nende ostuotsustega. Kuid väga suur hulk meie tarbimisvalikute all kannatajaid elab tegelikult meile väga lähedal. Palju lähemal kui kaugete maade ja merede taga.

Neid kannatajaid me sageli ei näe ega kuule. Me ei pane neid enamasti tähele ega mõtle nende peale. Omamoodi neid lausa peidetakse, kuid samal ajal on nad kõikjal meie silme ees. Need on elusolendid, peaaegu sama komplekssed, tundevõimelised ja emotsionaalsed kui me ise. Need on loomad, keda näeme jõulude aegu oma toidulaual verivorsti või praena ning kelle elude peale enne toiduks saamist mõeldakse pühadel, mis peaks idee poolest olema rahuaeg, kahetsusväärselt vähe.

Alternatiivid

Nõudlus ja tootmine on kapitalistlikus ühiskonnas omavahel teadagi seotud. Nõudlust tekitatakse, reklaamides kohalikku ja kodumaist liha, mis peaks tulema rõõmsalt aias ringi jooksvatelt põrsastelt. Tegelikkust sai näha mõni aeg tagasi seavabrikute kampaania raames avalikustatud materjalidest, mis tõestasid, et armsatest aasapõrsastest on asi kaugel. Sama kahtlane on lugu hea alternatiivina näiva „mahelihaga”. Sõna „mahe” on tegelikult eksitav. „Mahe” ei tähenda loomade kasvamist vabaduses loomuliku päikese all, nagu maheporgandid seda teevad. Mahelihaloomade elutingimused sarnanevad kõikide teiste söömiseks ette nähtud loomade omadega. Ainus erinevus nende kasvatamisel on mahesööda kasutamine – aasal ringi joosta ei lasta kellelgi.

Süües vähem liha säästame oma organismi ja mõtleme loomade ja keskkonna heaolule. Ühtlasi võiksime pidada sel aastal teadlikult lihavabu jõule, nagu kutsub meid üles tegema Eesti Vegan Selts. Facebooki lehel „Taimetoitlus” jagatakse terve detsembri vältel taimseid jõuluretsepte, nippe ja teavet. Ka eesti keeles leidub mitmeid taimetoidublogisid ja isegi kokaraamatuid, kust leiab rohkelt ka jõuluaega sobivat toitu.

Kuigi nüüdseks toetavad toitumisteadlased taimetoitlust kõnekate teaduslike argumentidega ning kinnitavad selle sobilikkust igale inimesele mis tahes eluetapis, tundub selle võimalikkus paljude jaoks siiski uskumatu, võõra või harjumatuna. Kuid eks nii võib mõelda iga retsepti puhul, mida varem valmistanud ei ole. Kui aga esimene pikkpoiss läätsedest on valmis saanud, on head maitseelamust raske salata ja tuleb tunnistada, et sobib ahjukartuli ja hapukapsa kõrvale küll.

Eetika ja igapäevased valikud

Jõuludeaegne empaatia ei tähenda tähelepanu pööramist üksnes farmiloomade elutingimuste kesisusele ja nende võimalikele kannatustele. Mõtlemine, et viletsates tingimustes elavate loomakeste lõpp ongi etem kui kannatuste püsimine, on fundamentaalselt vale. Sedasi käitudes ei vähenda me iial nõudlust ega panusta muutustesse. Selge on aga see, et maailmas tarbitav lihakogus on laastavate mõjudega nii keskkonnale kui ka meie endi tervisele, ning sellise ületarbimise juures pole farmiloomade tingimuste paranemine võimalik.

On hea tunne saata see ühekordne rahuaeg aastas mööda eriti kaastundlikult, säästes elusid kas või ainult praegu, jõulude ajal. Elu hoidmine ja väärtustamine on ehk üks suurimaid jõulukingitusi, mida teha saab, et pühadeaegne soojus ja headus ei jääks üksnes pereringi, vaid meie valikud saadaksid liblikaefektina positiivseid mõjutusi laiali üle kogu maa. Võtkem sellest näiteks toodud reklaamklipist eeskuju ning kinkigem sel aastal jõulud nii paljudele loomadele kui võimalik. Kinkigem elu.

Erinevaid taimseid (jõulu)roogade retsepte leiab järgmistest allikatest:

www.taimetoit.ee
www.veganmaailm.com
Mikk Mägi, Loore Emilie Raav „Toidud ainult taimedest”, Pegasus, 2012
Sandra Vungi „Kodused ja maitsvad taimetoidud. 100% taimne”, Varrak 2012
Martin Roberto „Täistaimetoidud lihasööjatele”, Helios Kirjastus 2013