Eesti esitab Ameerika Filmikunsti Akadeemia (Academy of Motion Picture Arts and Science – AMPAS) 87. Oscarite võõrfilmi auhinna nominendiks mängufilmi „Mandariinid”.

Eestlane Ivo (Lembit Ulfsak) ja Abhaasia mandariinid

Valikus olid eesti täispikad mängufilmid, mis linastusid esmakordselt 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 vähemalt seitsme järgneva päeva jooksul tasulistes kommertskinodes. Eesti Filmi Instituudi valikukomisjonis olid tänavu Edith Sepp, Tiina Lokk, Anneli Ahven, Tanel Toom ja Jaan Ruus. Hääletamine toimus kahes voorus. Teises voorus jõuti konsensuslikule otsusele.

Gruusias Abhaasias 1992. aastal hargnev kodusõjadraama grusiinide ja abhaaside vahel on gruusia režissööri Zaza Urushadze (48) kolmas täispikk film. Sajand tagasi Abhaasiasse elama asunud eesti asunike järeltulijad on sealsete iseseisvussõdade tulemusena tänaseks sõjakoldest lahkunud. Kohale on jäänud kaks vanemat talumeest, sõnaaher puusepp Ivo (Lembit Ulfsak) ja mandariinikasvatajast Markus (Elmo Nüganen). Vaenupoolte ootamatu kokkupõrge Markuse koduaia taga toob neli laipa ja jätab lahinguväljale kaks haavatut: abhaaslaste poolel võidelnud tšetšeeni palgasõduri, moslemi (Giorgi Nakashidze) ning gruusia sõduri, kristlase (Mikheil Meskhi). Majaperemees Ivo paigutab vastastikku vihkavad haavatud külalised eraldi tubadesse ja ravib neid. Mehed haigevoodisse viinud lahingutegevus jätkub veretu võitlusena maja sees. Piibelliku üleskutsega – „Armasta oma naabrit!” – filmil on üllatav lõpp, mis pakub optimistlikku vaadet: eelarvamused vaenlaste vahel on klaaritavad niipea, kui lahtub pime viha. See on lootustandev sõnum kõigis neis maailma paikades, kus praegu leegitseb rahvuslik, rassiline ja religioosne vaen.

Eesti Filmiajakirjanike Ühing hindas filmi „Mandariinid” aasta filmiks kui humanistliku ja sõjavastase jutustuse eestlastest nende igaveses hädas – olla kannatajaks võõrastes sõdades.

„Mandariinid” on seni osalenud kaheksateistkümnel rahvusvahelisel filmifestivalil (Varssavis, Tbilisis, Mannheim-Heidelbergis, Tallinnas, Cottbusis, Chennais, Keralas, Baris, Seattle’is, Palm Springsis, Göteborgis, Jeruusalemmas, Fajris, San Paulos, Glasgows, Belgradis, Vilniuses ja San Franciscos) ja pälvinud kokku kümme auhinda, sh Tallinnas PÖFFil parima eesti filmi ja rahvusvaheliste filmiklubide föderatsiooni auhinna, Varssavi filmifestivalil parima režissööri ja publiku auhinna, Tbilisis parim režissööri auhinna, Mannheim Heidelbergi festivalil žürii eriauhinna ja publiku auhinna ning 32. Fajri filmifestivalil Iraanis parima filmi ja stsenaariumi auhinna. Film on veel valitud Montreali (Kanada), Oostende (Belgia), Helsinki (Soome), Euraasia (Kasahstan) ning festivalide „Sõda ekraanil” (Prantsusmaa) ja „Itta kagu kaudu” (Taani; parafraas Hitchcocki filmile „Põhja loode kaudu”) programmi.

Filmi operaator on Rein Kotov, produtsendid Ivo Felt (Allfilm/Eesti) ja Zaza Urushadze (Cinema 24/Gruusia). Eesti produktsioonifirma valdav enamusraha määrab vastavalt Oscarite reeglitele (creative control) filmi eestimaisuse. Maailmas levitab filmi Cinemavault (Kanada).

Rahvusvaheline koostööna valmib tänapäeval enamik filme. Nii on tänavuse Ungari Oscarite võõrfilmi nominatsiooni „Valge jumal” (Kornel Mundruczo) kaastootjad Saksa ja Rootsi produtsendid; Türgi nominatsioon, Cannes’is peaauhinna saanud Nuri Bilge Ceylani „Talveuni” on Türgi, Prantsuse ja Saksamaa ühisfilm.

Esimene võõrfilmi Oscar anti 1956. aastal Federico Fellini filmile „Tee”. Eestist esitati esimesena võõrfilmi Oscarile „Need vanad armastuskirjad” (1992).

Võõrkeelsete filmide Oscari kandidaatide esitamise tähtaeg lõppeb 1. oktoobril. USA filmiakadeemia poolt välja valitud viie riigi nominendid teatab valikukomitee 15. jaanuaril. Seejärel hääletavad akadeemia tegev- ja teenekad liikmed, kes on kõiki viit nominatsiooni näinud. Auhinnad antakse kätte 22. veebruaril 2015.