Londoni moenädalal International Fashion Showcase’il väljapanekute peaauhinna pälvinud Eesti moekunstinäitus „Fashion Now: Estonia” rabas multisensoorse disainiga, mille autoriks sisearhitekt Hannes Praks.

Fashion Now Estonia. Foto: Hannah Laycock

Väärikas auhind anti välja näituse kui terviku eest ning Eesti väljapaneku puhul tõi žürii esile, et kujunduses on oskuslikult põimitud Eesti ajalugu ja tänapäev, peegeldades ehedalt meie kultuuri, asetades fookusesse siiski moedisainerid ning nende loomingu.

Eesti moe ülevaatenäituse „KAAMOS” edasiarendusena jätkab Hannes Praks Londonis jutustust müstilisest, metsastunud põhjamaast. Kasutusel on nn baasmaterjalid – viimistlemata männipuit ja seinal grafitina voolav tõrv, mis panevad külastajad üllatusega ninasõõrmeid liigutama.

Lisandunud on veel kolmaski meedium: heli. Mannekeenide kohal isejahvatava vaeslapse käsikivina keerlev kitarri meenutav leiutispill meeldib ürituse peakuraatorile Anna Orsinile sedavõrd, et ta on asunud sellest Londoni moeringkondades levitama müüti kui Eesti rahvuslikust muusikainstrumendist.

„Esmalt oli plaanis Londonisse tassida 120 Viljandimaa kändu, neid samu, mis möödunud sügisel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis rippusid,” jutustab praegusel eluetapil Viljandimaa laante vahel resideeruv sisearhitekt. „Eurobarjääride tõttu rändasid kännud aga hoopis ahju ja Soomaa servas tegutseva külapuusepa Aleksei käe all valmisid jooniste järgi uued puitelemendid, nagu näiteks kingade eksponeerimiseks mõeldud kitsesarvede alused ja viitadena toimivad linnupesakastid.”

„See projekt on töötanud suurepärase tiimitööna,” tunnistab väljapaneku kuraator Tanel Veenre. „Hannes pidi ülevaatenäituse „KAAMOS” kontseptsiooni kohandama Londoni väga keeruliste ruumiolude ja International Showcase’il tingimustega. Lõpuks saavutatud kogemus sai kaamoslikult meeleline. Moe- ja kingadisainile sekundeerib tõrvalõhn. Laes kägisev kitarr ja puitpulkadel rippuvad mannekeenid tekitavad tunde, et liigud võpsikus. Kujundus seob sõnumi tervikuks ja võimendab algset ideed tutvustada Eestit kui looduslähedast ja põhjamaist, kergelt müstilist disainimaad.”

„See võit ja ka näiteks moedisainer Marit Ilisoni esiletõus moenädalal panevad mõtlema, et kui me oma unikaalset metsapäritolu ei häbene, vaid kohalikus aineses julgelt edasi kaevame, on meie disainil tervikuna rahvusvaheliseks silmapaistmiseks lootust,” arvab Hannes Praks.

Võib-olla on just nüüd õige aeg sõnastada Eesti originaalse disaini loosung? „Jäägem metslasteks ja saagem Eesti disaineriteks!” pakub sisearhitekt välja.