Muusikasõprade Seltsi kontserdisarja HELIjaKEEL kolmas hooaeg keskendub sidemete otsimisele Eesti ja välismaiste (ka väliseesti) autorite vahel ning kontsertide viimisele ka Eestist väljapoole – Peterburi ja Visbysse. Hooaja esimesel kontserdil 22. novembril kell 20.00 Rootsi Mihkli kirikus, 23. novembril kell 15.00 Narva linnuses ning 24. novembril kell 19.00 Peterburi Jaani kirikus kõlavad Galina Grigorjeva muusika ning nunn-poetess Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva poeesia (Tallinnas koos Doris Kareva eestikeelsete tõlgetega).

Galina Grigorjeva. Foto: Kaupo Kikkas

Kontserdil kõlab kaks teost, milles on kasutatud Kuzmina-Karavajeva luulet – uudisteos häälele ja klaverile ning „Ad infinitum” (2008). Lisaks on kavas Grigorjeva teosed „Poly-phonie” (1998), „Recitativo accompagnato” (2003), „Postlüüd” (2012) ja „Molitva” (2005/2012). Muusikat esitavad Harry Traksmann, Olga Voronova (viiul), Dmitri Jakubovski (vioola, Peterburi), Leho Karin (tšello), Virgo Veldi (saksofon), Iris Oja (metsosopran) ja Diana Liiv (klaver). Kuzmina-Karavajeva venekeelseid luuletusi loeb Galina Grigorjeva ning Tallinnas esitab luuletuste eestikeelseid tõlkeid tõlgete autor Doris Kareva.

Tund enne kontserdi algust toimub HELIjaKEEL CD-plaadi esitlus.

Ukrainas sündinud Eesti helilooja Galina Grigorjeva looming on tähelepanuväärne oma hingestatud ja peenekoelise kõlastiili poolest. Tema muusika lähtepunktiks on meloodiline mõtlemine. Grigorjeval on tugevad seosed slaavi vaimuliku muusika traditsiooniga, aga ka vanema Euroopa mitmehäälsusega. Galina Grigorjeva on lõpetanud Peterburi konservatooriumi professor Juri Faliku loominguõpilasena ning täiendanud end aastatel 1994–1998 Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes Lepo Sumera juhendamisel. Tema muusikat on esitanud silmapaistvad kollektiivid olulistel festivalidel Ukrainas, Venemaal, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal, USAs jm. Eesti Raadio valis Galina Grigorjeva „Lahkumisele” osalema rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Amsterdamis 2000. aastal ning teose „Lament” rostrumil Pariisis 2002. aastal. Galina Grigorjeva on Heino Elleri muusikapreemia laureaat (2003) ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat (2004 ja 2013). 2014. aastal pälvis Grigorjeva Valgetähe IV klassi ordeni.

Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva ehk nunn Maria (1891–1945) loomingut läbib hingepuhtuse ja eneseohverduse teema. Tema luule on religioosne, seda iseloomustab isiklik jumalatunnetus ning vulkaanilised, kuumad kujundid, nagu tuli ja leek. Ta hoolitses vaeste eest, asutas hooldekodusid ning inspireeris filosoofe ja kirjanikke, pidades oma vaimseks isaks Sergei Bulgakovit. Teise maailmasõja ajal päästis ema Maria põrandaaluseid ja juute. 1943. a. veebruaris ta vangistati ning Ravensbrücki naiste koonduslaagris läks ta kaasvangi asemel gaasikambrisse.

Viia seekordne HELIjaKEEL projekt lisaks Eestile ka Peterburi on tähendusrikas – nii Galina Grigorjeva kui ka Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva on Peterburiga lähedalt seotud. Külalisesineja, vioolamängija Dmitri Jakubovski on Peterburi Konservatooriumi õppejõud ja Peterburi Riikliku Ermitaaži Kammerorkestri „Camerata” vioolarühma kontsertmeister.

Hooaja teisel kontserdil märtsis kuuleme kõrvuti Jüri Reinvere ja Sofi Oksaneni loomingut ning hooaja lõpetab kontsert juunis Mirjam Tally ning Kristiina Ehini loominguga.

HELIjaKEEL Facebookis