Reedest, 10. maist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata näitust „Aedade
järelelu”, mis käsitleb aia- ja pargikultuuri 19. sajandist tänapäevani. Muuseumi ees, sisehoovis ja erinevatel korrustel on
eksponeeritud maalid, objektid, skulptuurid, installatsioonid ja videod erinevatelt Eesti ja väliskunstnikelt.

Lisaks klassikutele – Karl Ferdinand von Kügelgen, Andrei Jegorov, Paul Burman, Elmar Kits jt – saab näitusel näha töid mitmetelt kaasaegsetelt autoritelt: Kadarik Tüür Arhitektid, Timo Toots, Arne Maasik, Ilmar ja Marje Taska, Mare Vint jt.

Näituse tunnusvisuaal. Kujunduses kasutatud detaile teostest: Louis Höflinger. „Pühajärv härrastemaja rõdult”. 1860. Tartu Ülikooli Raamatukogu; Kadarik Tüür Arhitektid. „Makrorajoon”. 2012. Autorite omand.

Näitus jaguneb erinevateks osadeks. Väljapaneku 19.-20. sajandit käsitlevas osas küsitakse kunsti ja keskkonnaesteetika omavaheliste suhete järele ja avatakse maastikuvisioone. Lisaks tuuakse välja kontrast baltisaksa kultuuri ja Eesti riikliku iseseisvuse mõjude vahel. Näitusel osalevate kaasaegsete kunstnike ja arhitektide aiavaatlused tegelevad aia lavastusliku külje ja ruumi metamorfoosiga ning käsitlevad looduse nägemisega seotud strateegiaid. Uuritakse kujutluste ja mälu mustreid ning
kirjeldatakse kultuuri ja looduse vahekorda. Lisaks Kumu 3. ja 5. korrusele jätkub väljapanek elustaimede ja ehitistega muuseumi ees ja sisehoovis ning endisel Eesti Kunstiakadeemia platsil, kus avatakse 50-meetrine betooninstallatsioon.

Pargid ja aiad on olemuselt inimlikustatud looduse märgid, mis seostuvad ühelt poolt oma ajastu kunstiesteetikaga, teiselt poolt aga loovad ise uusi keskkondi. Kunst kui kõige võimsamate visuaalsete kujundite looja kannab seega olulist rolli inimese ja looduse suhte rikastajana. Urbanismi ja ökoeluviiside leviku vahendusel on lisandunud uusi ja produktiivseid kunstiplatvorme.

Näitus jääb avatuks 8. septembrini.

Vaata ka kunstimuuseumi kodulehele.