Kultuurikatel on poliitika valimiseelne mängukann, sihtasutuse äriprojekt ja loovinimeste kultuurikeskus. Kuidas teha nii, et üks ei välistaks teist?

Pinksimängijad Müürilehe festivalil Kultuurikatla aias ja EKKMis. Foto: Tõnu Tunnel

Pinksimängijad Müürilehe festivalil Kultuurikatla aias ja EKKMis. Foto: Tõnu Tunnel

Milleks rääkida kaasavuse ja avatuse egiidi all institutsioonist, mis püüab suruda omaalgatuslikku kultuuri etteantud raamidesse ja ei suuda arvestada selle toimimismehhanismide ja iseärasustega? Miks lükatakse selliseid kultuurinähtusi jätkuvalt linnast välja äärealadele või rõsketesse keldritesse põranda alla? Berliinis võib loetleda mitu näidet, kus linnarahvas on tulnud tänavale ning korraldanud proteste, et säilitada oluliseks ja armsaks saanud kõnnumaad. Näiteks võib tuua Tempelhofi lennuvälja Neuköllnis ja Spree kaldapealse. Võib-olla on just seetõttu saanud linnast tänaseks loovinimeste pelgupaik, kuna selle valitsus on oma inimesi nendes küsimustes kuulda võtnud. Seal ei suretata vägisi välja seda rohujuuretasandit, mida Kultuurikatla Aia sellisel kujul likvideerimine justnimelt on. Kas pole see sihtasutusest mitte silmakirjalik teha nägu, justkui Kultuurikatel oleks midagi kõigi jaoks, kui selle katuse alla mahuvad vaikimisi siiski ainult ennast tõestanud kultuuriinstitutsioonid ja -ettevõtmised? Ka halva kommunikatsiooni puhul ei saa rääkida kaasatusest, sest kaasamine ongi ennekõike kommunikatsioon. Tallinna linnal ei ole vaja järjekordset betooni valatud kultuurikeskust, mida saab poliitiliste huvide taktis ülevalt alla reguleerida, vaid oluline on tekitada vaba ruumi – luua uutele algatustele kasvuks soodsaid tingimusi. Üks asi on väita, et linnal puuduvad vahendid Kultuurikatla Aia finantseerimiseks, ja apelleerida majanduslikele ja seetõttu justkui ratsionaalsetele teguritele, hoopis teine ja palju tõsisem probleem seisneb aga selles, et tegemist on selge poliitilise otsusega omaalgatuslikku kultuuri ja rohujuuretasandil tegutsevaid ettevõtmisi mitte tunnistada, sest seal, kus see on ootamatult vohama läinud, tõmmatakse plats puhtaks. Nagu kahjuritõrje. Kas SA Tallinna Kultuurikatel ei peaks seisma majanduslikule äratasuvusele tähelepanu pühendamisega samaväärselt kultuuri huvide eest? Vabapidamisel aed on Kultuurikatlale oluline ja linnale eetiline valik!