Filosoof Ivar Tröner räägib oma Ööülikooli loengus Carl Gustav Jungi kujunemisest ja teoreetilisest raamistikust, mida mõtleja kogu oma elu kasutas. „Jungi kohta võib öelda, et ta lõi terve elu üht suurt narratiivi, mida võib nimetada hinge- või lausa maailmakaardiks.”

Carl Gustav Jung

Carl Gustav Jung

Tröner kirjeldab Jungi narratiivi kujunemist põhjalikumalt nii: „Jung põimib oma narratiivi palju müstikat, teoloogiat. Müstika pole halb. Tekib küsimus, kust läheb piir tegelikkuse ja müstilisuse vahel. Kõik on müstiline. Ka elust rõõmu tundmine, tänaval käimine ja terve olemine on müstiline.”

Tröner peab oma loengus Jungi positiivseks mõtlejaks, ent mitte alati üheseltmõistetavaks autoriks. „Jung on lohutav lugemine – see annab lootust, et inimesel on endaga võimalik tööd teha. Ta ei killusta inimest probleemidehunnikuks, mis on kaasaaja käitumisteraapiatele omane, kus lahendatakse vaid üht probleemi. Inimene on tervik ja Jung otsis terve elu terviklikkust. Müstilist kaemust ei saa välja heita, terapeutilises töös on nägemused normaalne protsessi osa. Jung on olemuselt pildiline mõtleja: ta kasutab palju nägemusi, millest lugejal võib olla raske aru saada, ent ta on alati aus oma mõtetes. Kui tavaliselt toimub mõtlejate puhul sisetsensuur, mille puhul tekib küsimus, mida autor varjab, siis Jung usaldab oma visioone ja ei karda seda lugejate ette tuua. Jungi tekstid pakuvad mõtteainet ka semiootiliselt.”

Loengus mõtiskleb Ivar Tröner Jungi kaudu surma üle, mis on lääne ühiskonnas marginaliseeritud. „Jung on käsitlenud surma kui valdkonda, mida inimene ei suuda kontrollida. Elu lõppemise kujutelmad on seotud hirmu ja häbiga. Jung püüab rehabiliteerida selle negatiivset tähendust ja mõista, kuidas surmahirmud tekivad. Ta jõuab mõtteni, et mida rohkem inimesed surma kardavad, seda mõttetumat eksistentsi nad on elanud. Surmaga on seotud kogemus: me teame, kuidas inimesed surevad, ent meil puudub kogemus. Mida tähendab kehast lahkumine?” Jung mõistis, et keeleliselt pole võimalik surma seletada, see viiks absurdini. Ainus lahendus on nägemus, spirituaalne matk. Kust me teame, et surnud olekus me ei avasta, et hoopis see on tõeline elu?

Loengut kuula täies mahus siit.