Sel reedel, 24. aprillil astub Jazzkaare raames Vabal Laval üles Kanada helilooja, viiuldaja, klahvpillimängija ja vokalist Owen Pallett. Varasemalt ka Final Fantasy alias’e all tegutsenud muusik on oma nimega välja andnud kaks kauamängivat: esimene neist ilmus 2010. aastal ning kandis nime „Heartland”, rääkides loo fiktsionaalsest tegelasest nimega Lewis, kes peab välja mõeldud 14. sajandi riigis nimega Spectrum dialoogi oma looja, Oweni endaga. Teisel, eelmise aasta kevadel ilmunud „In Conflictil”, kus lööb muideks kaasa ka Brian Eno, kaevub Pallett rohkem oma hingesügavustesse ning tulemuseks on melanhoolne helide virvarr, mis paneb südame veritsema ja pakub plaadijagu, kohati isegi Arthur Russelli meenutavaid ülimalt ilusaid hetki.

Owen Pallett. Foto: Peter Juhl

Lisaks enda loomingule on Pallett teinud arražeeringuid ka suurele hulgale teistele bändidele, teiste seas Arcade Fire’ile, Beirutile ja Grizzly Bearile ning kandineerinud koos Arcade Fire’i liikme Wiliam Butleriga filmi „Her” soundtrack’i eest Oscarile. Saabuva kontserdi eel koostas Pallett Müürilehele listi oma lemmikasjadest.

Elvis Depressedly „New Alhambra”. Sain varakult nende paari kuu pärast ilmuva uue albumi koopia ja see on parim asi, mille saatel üles ärgata.

Gaseeritud vesi. Kui tuleb pikk päev hommikuse kohvi ja klaasi õhtuse burbooni viski vahel, kosuta enda hinge vähemalt nelja liitri gaseeritud veega.

Argaaniõli. Vannivette, küüntele ja juustesse.

György Ligeti „Organ Etude #1 (Harmonies)”. Kes vajab meditatsiooni, kui sa võid sulgeda oma silmad ja kuulata orelihelisid elustumas.

Hainani kana riisiga. Pane õli, ingver, šalottsibul ja küüslauk riisikeetjasse. Pruunista neid pisut, viska sisse riis, puljong ja kanakintsud ning lase sel valmida.

James Merrilli luule. Ma alustaksin luuletusega „The Broken home”, mida saab lugeda siit.

CBD õli. USAs nüüdseks juba enamasti legaalne ning annab sulle samasuguse ärevusevastase tunde nagu kanep, aga ilma tetrahüdrokannabinoolita.

Grupivestlus. Vali kümme tuttavat, soovitavalt inimesed, kes elavad erinevates linnades, ja saada neile kõigile sõnum. Tulemuseks on jutuvadin ja klatš suletud olustikus, kus sa end eales üksikuna ei tunne.

Lydia Ainsworthi „Right from Real”. Kontsertidel aplausitorme tekitav album, mis ei lakka kunagi imeline olemast.

Karlheinz Stockhauseni „Mikrophonie I”. Ma olen kulutanud liiga palju raha vanade Stockhauseni LPde peale. Täiuslik kaaslane õhtusöögi valmistamisel.

Owen Pallett – „In Conflict”:

Jazzkaare kava kiika siit.