Marlis Lucila Piirsalu veab kudumite projekti k00d.ee, mille materjal pärineb ehtsate Eesti maavillaste lammaste kasukast. Projekt tutvustab igale kampsunikandjale, millisest Eesti talust vill pärit on, ja aitab inimestel mõista rõivatootmise protsesse, mida me igapäevaselt poodi jalutades tahmatult unustama kipume või mille puhul keeldume teadlikult vastutust võtmast.

k00d

Tähelepanu pööramine kohalikule tasandile, meie lähiümbruses toimuvale, on osa Eesti ühiskonnas levivatest viimase aja allhoovustest. Supilinna, Karlova ja Uue Maailma seltside ning teiste kodukandiliikumistega seoses on hakatud märkama oma naabreid ning nautima ühistegevuse vilju. Lisaks maavanaema kartulivagude toodangule on erinevate „tagurpidi lavkade” ja alternatiivsete toiduringide idee löömas kiilu supermarketite ülemvõimu. Nüüd on jõudnud järg ka moekunstini. Marlis Lucila Piirsalu on moekunstnik, kes on võtnud eesmärgiks pöörata malbel, kuid sihikindlal moel globaalse rõivatootmise ahelad pahupidi. Tema visioon on ilus ja lihtne – toota südantsoojendavaid ja kandjat ehtivaid naturaalvalgeid kudumeid, mis pärinevad ehtsate Eesti maavillaste lammaste kasukast.

Kes sa oled?

Hetkel ma ei defineeriks ennast. Juhtumisi õpin EKA magistrantuuris rõivadisaini ja paralleelset loon projekti www.k00d.ee. Sellega seoses disainin kohalikust lõngast kudumeid ja aksessuaare, mis on toodetud Eestis, pakkudes olemasolevale rõivasüsteemile alternatiivi. k00d.ee kodulehe kaudu on võimalik jälgida toodete pärinemist ning seega olla otsesemas ühenduses ümbritsevaga ja teadlikum sellest, kust asjad pärinevad. Idee kohaselt on varsti igal kudumil kaasas ka raamat, mis räägib, millisest talust vill pärineb.

Kuidas k00d.ee idee alguse sai?

Arvan, et see saigi alguse just vajadusest ruumi järele, milles luua ja eksperimenteerida, samal ajal püüdes mõista ja olla teadlik ka teistest olevustest, kellega me planeeti Maa jagame.

Kellele need asjad mõeldud on?

Äriplaanide maailmas võiks sõnastada nii: need kudumid on mõeldud omakultuuri väärtustavale trenditeadlikule ja keskkonnast hoolivale inimesele. Kui üritada teha seda sama asja k00d.ee dimensioonist lähtuvalt, siis hetkel ei oska ma sellele küsimusele veel vastata, hetkel on see pigem süsteem, mis õpib iseennast tundma.

Mis sind selle ettevõtmise juures rõõmustab? Mis on kõige raskem?

Eks head meelt valmistavad ikkagi kogemused ja teadmised, mida see protsess pakub. Samuti on olulised need hetked, kui inimesed tunnevad ennast k00d.ee kudumitest puudutatuna. Raskusi seevastu tekitab ebainimlik tasand meis ja meid ümbritsevas ühiskonnas, mis on keskendunud vaid materiaalsusele ja kiirele tulemusele.

Kirjelda ennast disainerina.

Olen huvitatud orgaanilistest süsteemidest ‒ nende olemusest ja toimimismehhanismidest. Sellega tegeleb ka biomimikri, kus uuritakse erinevaid looduslikest süsteemidest pärinevaid nähtusi ja nende kasutusvõimalusi tehnoloogias ja disainis. Näiteks uuritakse taimede leheroodude võrgustikku kui optimaalset distributsioonimudelit. Või siis üritatakse tõlkida disainikeelde Lõuna-Ameerikas elava sinise liblika Morpho rhetenor’i fenomeni – selle olendi ilusatele erksinistele tiibadele ei anna värvust mitte pigment, vaid tiiva enda struktuur, mis talle langevat valgust omapärasel viisil tagasi peegeldab. Mind köidab kaasaegne teadusmaailm ning disaini ja teaduse avastuste vaheliste seoste leidmine. Kahjuks tundub, et meie ühiskond paljuski ignoreerib teadust (võib-olla on see nii, kuna teadusest ei saada aru, sest see on muutunud tavainimese jaoks liiga keeruliseks). Ignoreeritakse seda, mida teadlased räägivad, pimesi ollakse kinni süsteemides, mis meid inimestena (kurb öelda küll) vähehaaval hävitavad.

Kas sul on eeskujusid?

Otseseid eeskujusid ei ole, aga on palju inimesi, isiksusi, mõtlejaid erinevatest valdkondadest, kes on mind inspireerinud. Bakalaureuseastmes õppisin vist kõige rohkem EKA arhitektide hindamistelt. Viimasest ajast on meelde jäänud novembris toimunud sümpoosion „Kunst ja teadus ‒ hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus”. Seal kõneles Alan N. Shapiro, kelle jutt mulle väga meeldis. Ja muidugi aitab alati lihtne lähedaste hool ja tähelepanelikkus.

Mida oled k00diga tegeledes teada saanud, õppinud?

Olen lähemale jõudnud sellele, mis mind päriselt huvitab.

Mida võtad ette järgmiseks?

Tegelen k00d.ee-le võimalike turgude otsimisega väljaspool Eestit. Samuti tegelen edasise tootearendusega. Teine suund mu tegevuses on seotud minu juurtega. Kuna pool mu perest elab Peruus, olen armunud peruu orgaanilisse puuvilla. Puuvillataim kasvab seal sellises keskkonnas, mis on talle loomulik. Puuvillaistandusi kastavad mägede vihmaveed (ei toimu kunstlikku kastmist). Seetõttu on sealsel puuvillal ka pikad kiud, mis loovad eriti vastupidava ja siidise kanga. Katsetangi esimeste toodetega sellest materjalist.

Ole hea ja anna kolm nõuannet, mida kudumite puhul võiks silmas pidada.

  • Kudum on väärikas ja vastupidav rõivaese. Ehk siis kergelt kulunud ilme on pigem väärtuslik ja ilus. Villasele materjalile, nagu ka teistele looduslikele rõivakiududele, on topiliseks muutumine iseloomulik ja seda ei tasu karta.
  • Ideaalne on see, kui kudum on tehtud kohalikust Eesti lõngast.
  • Kui kudum on naturaalsest materjalist, ei tohiks seda sagedasti pesta. Piisab kui lasta sel aeg-ajalt riidepuu peal värskes õhus seista.