Taavi Tulevi nimi on elektroonilise muusika sõpradele tõenäoliselt üsna tuttav (või on seda pigem tema raskesti hääldatav pseudonüüm Wochtzchée), ämbientlikud loodushelide salvestused võib-olla mitte niivõrd. Tema uus looming „Kuku!” toob publikumi ette just sellise rahustava audiomaastiku.

Foto: Fred Laur

Millise loo peale ütlesid, et vot nüüd tahan ise muusikat teha?

Kui ma vaid teaks! Muusika mind väga ei inspireeri, kuid on teatavaid momente, mida ka mulle muusikalises mõttes tabada meeldib. Tehnoloogia erutab mind ilmselt selles osas rohkem.

Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu?

Viimased kaheksa aastat on mul olnud ilmselt teatav sõltuvus süntesaatoritest, kuigi ma ise ei tunne, et ma neist väga sõltuvuses oleksin.

Mis on sinu jaoks loodus?

Ilmselt on kõik loodus – nii orgaaniline kui anorgaaniline, tehislik kui ka virtuaalne maailm, tõenäoliselt ka mõttemaailm. Kõik on osa suurest loodusest. Loodus on see koht, kus kõik sobib kõigega omavahel loogiliselt kokku. Mu enda lemmikloodus on selline, mis on inimtegevusest võimalikult puutumatu ja kus on võimalik ka aega veeta. Maa alla veel väga ei kipu.

Kas loodushelidest saab leida või luua mingit muusikalist struktuuri?

Üsna raske on mõista loodusheli ja selle korrapära. Seal võib küll lind järjepidevalt tsirr-tsirr laulda, aga mida ta ikkagi laulab? Kasutada saab loodusheli muidugi igapidi ning sellest muusika loomine on imelihtne (või ülimalt keeruline, kuidas keegi soovib).

Milline oleks sinu jaoks ideaalne salvestus looduselust – vaikne, metsik vms?

Ideaalne oleks ta kujul, mida kuulates tekib sama mõnus tunne kui looduses viibides. Ehk siis kõik see, mille eest loodusesse minnakse, võiks sealt ka heliliselt välja jääda – lennukid, autod, pidutsev seltskond jms. Paljud asjad aga ei jää mitte kuidagi heliliselt sisse, mida looduses väga tunda on, näiteks verd imevad sääsed.

Kui sul oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise muusikuga maailmast, siis kes see oleks?

Olen leidnud end korduvalt mõttelt, et oleks mind ometi mitu, siis saaks üks mina tegeleda näiteks ühe pilliga, samal ajal kui teine mina saaks teist instrumenti mängida. Olen üsna hästi organiseeritud, seega usun, et ka selline asi kukuks üsna korralikult ja huvitavalt välja. On muidugi muusikuid, kellelt oleks huvitav üht-teist õppida. Muusika loomine on niivõrd seotud meeleseisundiga, mistõttu on veidi raske kõiki oma lemmikuid isiklikult tundmata ette kujutada, kuidas selline koostöö sujuda võiks. Pea kõik mu suured muusikalised lemmikud on samal ajal suured indiviidid ning nende muusika on niivõrd individuaalne, et kas peakski üldse midagi koos looma?

Kuidas hindad hetkeseisu eesti elektroonilise muusika maastikul?

Elektroonilises muusikas toimuv ei erine väga sellest, mis toimub muus muusikas. Inimestele on hakanud elektrooniline muusika rohkem kohale jõudma – see on iseenesest tore. Mis puudutab Eestis rohkem silma paistnud plaadifirmasid, siis on veidi kahju, et Ulmeplaadid ning Kohvirecords enam edasi ei tegutse. Sellisel kujul muidugi vist enam väga ei saakski. Pole otseselt ka ühtegi kohta või tegelast, kes professionaalselt eesti elektroonilist muusikat kokku koondaks ning kuuldavaks teeks. Üsna hägune on värk ikkagi, aga vähemalt artistidel ei ole igav.

Nimeta mõned hetke lemmikartistid?

Surachai, Alva Noto, Richard Devine, Thomas Köner, Der Zyklus.