Kohaliku noise’i-revolutsiooni pea tõuseb üha kõrgemale – siin on eksemplar, mis talletab mürasse muu hulgas Hulluks Paruniks tituleeritud Ungern von Sternbergi Mongoolia-madistamisi ja muudab lummavaks helid, millest kangastuvad esialgu monotoonsus ning kõikumine maniakaalsete episoodide piiril. Sõna saab Threes And Will.

„Zamyn-Üüdi” kaas. Kujundus: Toomas Korka

Kui su lapsepõlvesõber küsib, mis muusikat sa teed, siis kuidas sa seda talle kirjeldaksid?

Raske öelda. Eks lood ole väga erinevad. Võib-olla kui minimalistlikku ning psühhedeelia sugemetega noise rock’i. Eks kraut’i ja puhtalt noise’i mõjusid ole ka. Kohati aga kurat teab mis.

Kas sul on oma muusika puhul kindel formaadieelistus?

Ei ole. Kuigi enamik reliise on ilmunud seni kassettidena, on see pigem olnud seotud puhtalt võimalustega materjali kassetina välja anda. Minul endal ei ole formaadi puhul vahet.

Sinu albumid on seotud ajalooliste sündmuste ja legendidega. Kas muusika valmib juba teadlikult mingit fakti silmas pidades?

Lindistades ma üldiselt mingile temaatikale ei mõtle. Kui, siis alateadlikult. Eks see oleneb plaadist ka. „Zamyn-Üüdi” puhul lähtusin ehk juba lindistamise ajal mingist üldisemast suunast, ekspansionistliku kommunismi ning veidra messianistliku Mongoolia ungernismi kokkupõrkest. Teiste albumite puhul aga mitte.

Sinu soov oli selle lühiusutluse juurde pilti mitte lisada ja ka varasemates meediakajastustes on sul õnnestunud anonüümseks jääda. Kas nimele n-ö näo andmine muudaks suhtumist muusikasse?

Ei usu, et see midagi muudaks. Lihtsalt alustasin seda projekti pseudonüümi all ning ei ole kunagi plaanis olnud sellele enda nime külge pookida. Kui ma ise mingit albumit kuulan, võtan seda kõike suhteliselt ebaisikuliselt. Ehk minu jaoks ei ole suurt vahet, kes mingit bändi teeb või mida ta on lindistanud. Peaasi et oleks huvitav kraam. Kui jätta välja käputäis jaapani underground-psühhedeelia tegelasi, Matt Bower, Mike Vest ja mõned teised.

Threes And Willi muusikas on palju tasandeid ja repetiitsust. Kas loo salvestamine toimub rohkem jam-seansi stiilis või tead peas alati ette, mis sündima peab?

Puhtalt esimene variant ehk jam-seansi stiilis. Kui seda nii võib väljendada. Lindistamise eel pole eriti aimu, mis edasi peaks saama, aga kordusele on kõik üles ehitatud tõesti. Kuna valdavalt istub ka endale kraut’i-maigulise muusika kuulamine.

Mulle isiklikult ei meeldi hääl, mida teeb pliiats paberil, või mingi terava asjaga mulla peale kritseldamine. On sul mõni heli, mida sa üldse ei kannata?

Lasnamäel märtsikuus hommikul kell 8 kõlavad lehepuhurite hääled on oma veidra konteksti poolest näiteks ebameeldivad. Samas ei oska eriti midagi otseselt ebameeldivat välja tuua. Sellist, mis oleks alati ebameeldiv. Kõik sõltub vast heli kontekstist. Näiteks võib ka mootorsaega huvitavat eksperimentaalset noise’i/drone’i luua, nagu üks austraalia mootorsae- ja trummiduo Sub Ordnance ka teeb.

Kui enamik eesti alternatiivsest kassetimonopolist on Trash Can Dance’i käes, siis sinul ilmus split-kassett UK leibeli Blue Tapes alt. Kuidas sa nende huviorbiiti jõudsid ja kas on oodata lisa?

Blue Tapesiga oli nii, et kunagi postitas seda leibelit vedav tüüp ühe Threes And Willi loo oma mingile saidile ja jagas seda ka SoundCloudis. Vaatasin, et mingi briti kassetileibel on selle lisanud, ja mõtlesin pärida, et võib-olla tahavad ühe kasseti reliisida, ja tüüp oli sellega kohe päri. Tuli välja, et tal oligi plaan mulle just enda leibeli kaudu millegi reliisimist pakkuda, nagu ta ka mingis The Quietusi intervjuus kunagi mainis. Praegu samas lisa pole oodata. Vähemalt mitte lähiajal. Eks eelmisel aastal sai ka kolm albumit välja antud.

Kes on praegu olulised tegijad muusikas?

Juba viimased kolm kümnendit on kahtlemata oluline tegija Brainbombs. Eelmisel aastal jäid silma briti bändid Haikai No Ku, Blown Out, taani noise rock’i bänd Narcosatanicos ning jaapani ansamblid Sadahiro Yamada ning Hiiragi Fukuda. Quebéci black metal’i grupeeringut Akitsa, Aidan Bakeri vähem tuntud projekti Caudal ning jaapani psühhedeelse roki ansamblit Up-Tight võiks ka ilmselt mainida.

Ja lõpetuseks üks album, mida soovitaksid kuulata.

Brainbombs „Urge to Kill”

Pane Threes And Willile kõrv peale siin.