Poptrubaduur Marten Kuningas andis viimasel naistepäeval välja video oma loole „Te Quiero”, mis isegi hispaania raadioeetris korralikult mängimiskordi võitis. Klipi võttis fookusesse Peeter Kormašov.

Esiteks on äge, kui eesti artist laulab mõnes muus võõrkeeles kui inglise. Kui muidu meloodilisem muusika kaasa ei tõmba ning üheksakümnendate magamistoaretro ja hispaaniakeelse armuavalduse sümbioos liiga imal tundub, on mõte igatahes huvitav. „Ihaldan sind”, „punane vein” ja „sinu silmade kirg” – seebiooperite hispaania keelest sensuaalse laengu tajumiseks piisab. Samasugune kitšilik esteetika kui Peeter Oja „Today I Kiss You” videolavastuses. Kaasatud on klassikalised amüseerimiskomponendid nagu küünlaparv, siidkangad ja punane valgus. Meeldivalt räpasest agulierootikast voogavat lugu ei saa esimestest nootidest peale võtta teisiti kui peent humoreski. Isiklik erootikaliin, mis on latiinoromantismile truuks jäädes kombekalt siivutu. Uuema Metronomy bassikäigud ja Marteni alati suviselt võimas vokaal uinutavad kuulaja rauguselainele. Selline lugu mängiks Tallinna baaris „24” juulihommikul kell viis, kus värvikuul pillub valgust ning letiäärsed võitlejad seiravad tantsupõrandal meelalt liuglevat paarikest.

Üks video autoritest, Johanna Ulfsak sõnas valmimisprotsessi kommenteerides: „Ma arvan, et peamiseks ajendiks oli Marteni isiksus. Ta on artistina väga avatud, ei tunne häbi, temas on ka mingi imelik annus lapsikult siirast edevust. Kuna Edith Karlson, kes laulab loos refrääni ning taustavokaali, viibis ideede genereerimise ajal New Yorgis residentuuris, jooksis mõttelõng momentaalselt erootilise kaugsuhte liinile. Suureks eeskujuks oli ka Pirate Bay veebi külastajatele tuttav stringides kanni võdistav neiu, kes mõjub kui hüpnotiseeriv netiavaruste sireen. Võtsime kampa Rain Tolgi, kes on alati nõus hea idee nimel magamata öid ohverdama. Raini peenetundeline silm suutis luua retroliku õhustiku, mis tõstis maitsekuse taset, kuid seda langetas Marten, kes kohe alguses oli kaamera resolutsiooni kõige kehvemale režiimile unustanud. Me jäime igal juhul väga rahule.”

Idee: Johanna Ulfsak ja Marten Kuningas
Režii ja montaaž: Rain Tolk ja Rein Jakobson