21 tulemust otsingule Andrei Kedrin
Ka rikkad nutavad
Kolm stseeni esimese Eesti elust, mis näitavad, et ka edasijõudnud pole tegelikult kohale jõudnud, sest hea elu sümbolid on vahepeal ümber defineeritud.
Avalikust magamisest
Avalikus ruumis silma looja laskmine pole Eesti linnades just kuigi levinud tegevus, samuti ei vaadata sellele kuigi suure poolehoiuga. Ehk vajaks olukord parandamist?
Jan Kaus: Imeline privileeg
Iseenda privilegeerituse tajumise teeb iseäranis keeruliseks selle iseenesestmõistetavus ja kohatine paratamatus. Ometi jagavad kõik inimesed ideaalis vastutust oma koosolemise organiseerimises, milleks on vajalikud tähelepanelikkus ja tundlikkus – katse mõista ja võtta tõsiselt ka teiste inimeste eksistentsi, meelelaade ja ka paratamatusi.
Jää vait ja tantsi! 30 aastat Eesti DJ-kultuuri
Kes on need inimesed, kes end vaimude tunnil tööle sätivad, käe otsas 30-kilone plaadikohver või taskus mälupulk? Kellele kuuluvad need higised näpud, millel on nuppe keerates üks ja ainus missioon: pakkida ruumitäis inimesi öisesse laeva, mida dopamiinikärestikku mööda ülesvoolu juhtida.
Soolisest (eba)reaalsusest
Soost kõneldes takerdutakse endiselt liiga sageli bioloogilise determineerituse kammitsaisse, nõnda paistab pealtnäha lihtsam otsustada, missugune on kellegi bioloogiline sugu (sex) võrreldes tema sooidentiteediga (gender). Kuid kas selline kaksikjaotus üleüldse on relevantne, produktiivne või huvitavgi?
Majandusprogramm 2035 ehk Kuidas seista silmitsi ebameeldiva tõega?
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Majanduspoliitikat aastal 2035 visioneerivad Tasaarengu Eesti organisatsiooni TEOkoda liikmed.
Kultuuriprogramm 2035 ehk Kultuur ei ole must auk, mis ainult raha neelab
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Kultuuripoliitikast aastal 2035 kirjutab Kadi-Ell Tähiste Kunstiasutuste Liidust.
Võrdsuspoliitikaprogramm 2035 ehk Võimalused võrdsemaks
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Selleks et diskussioon väljuks harjumuspärase nelja-aastase valimistsükli raamidest, palus Müürileht seitsmel organisatsioonil ja nende esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi.
Vaimse tervise programm 2035 ehk Tõenduspõhiselt heaoluni
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Poliitikasoovitusi vaimse tervise edendamiseks jagavad Ott Oja ja Triin Peterson Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonist VATEK.
Julgeolekuprogramm 2035 ehk Tahaks riiki, mille nimel elada, mitte surra
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Julgeolekupoliitikast aastal 2035 kirjutab Kadi Viik Feministeeriumist.
Keskkonnaprogramm 2035 ehk 12 sammu uue ökoloogilise poliitika suunas
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Keskkonnapoliitikat aastal 2035 visioneerivad Peeter Laurits ja Herkko Labi Biotoopiast.
Inimõiguste programm 2035 ehk Kui invatualeti võti polekski enam Selveri infoletis?
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Inimõigustest aastal 2035 kirjutab Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskusest.