Müürileht

Riigikaitse ei tähenda juba ammu ainult kahureid ja miine, rindejoon ulatub meie pähe. Seda luuakse sõnade, piltide ja narratiividega, mis pääsevad mõjule ja toimivad hirmutavalt, kui me neid kollektiivselt uskuma jääme.

Liberaalse demokraatia jaoks tundub aasta 2024 minevat ajalukku kui annus horribilis – aasta, mil kõik, mis sai valesti minna, ka läks.

Teadlaste hinnangul sureb lähemate aastakümnete jooksul välja umbes miljon liiki. Viimati toimus midagi sarnast 66 miljonit aastat tagasi. Seekord on massilise väljasuremise põhjustajaks aga üks liik, kes võib sellega juhtumisi ka iseendale auku kaevata.

Kas olukorras, kus 70% Eesti tudengitest on sunnitud õpingute kõrvalt töötama, saab neilt ikka nõuda üheks eksamiks 10 000 lehekülje läbilugemist, abstraktseid akadeemilisi ambitsioone ja soovi end vaimselt teostada? Võib-olla peidab ebavõrdsuse juur end nimelt kõrghariduse rahastamises?

Seksiskandaalid on tavalised jäikades keskkondades, nagu võimuorganid ja usulised organisatsioonid või akadeemiline maailm, kus valitsevad ratsionaalsuskultus ja vasak ajupoolkera. Selliseid keskkondi iseloomustavad kuulujutud, (enese)tsensuur, järelevalve ja isegi mõtteroimade eest karistamine.

Kortermajade elanike jaoks on korteriühistu koosolek sissetöötatud formaat naabritega kohtumiseks. Kuigi see võiks majaelanikke kodanikena võimestada, aidata ühist elukeskkonda parandada ning soodustada heanaaberlikke suhteid, ei ole see praegu tihti nii. Põhjus on arutlemise asemel otsustamisele keskendumine.

Mida hakata oma viha ja õiglustundega peale siis, kui ise pole tingimata ebavõrdsuse all kannatanud? Kuidas, millest ja kellest üldse rääkida saab ja tohib? Ja kuidas leida need õiged sõnad?

Valimiste lähenedes rohkem ja valimistevahelisel ajal vähem räägitakse erakondade toetusnumbrite kõrval ka valimisaktiivsusest. Kõige arvukam on teadupoolest n-ö diivanipartei toetajaskond, keda on keeruline valimiskasti juurde meelitada. Viimastegi valimiste eel nägid parteid kurja vaeva, et oma kõhklevaid toetajaid hääletama veenda, isegi hirmutada. Kas valimisükskõiksust aitaks tõesti ületada vaid sund?

Pikaajalise vägivalla ohvritega töötamise kogemusega patrullpolitseinik ja vabatahtlik konfliktivahendaja kirjutab põhjustest, miks on perevägivalda nii keeruline adresseerida, ning sellest, millist tuge ohver tegelikult vajab.

Rohepöörde üks suur lubadus on inimeste liikumisharjumuste muutmine säästlikumaks ja mitmekesisemaks. Autosõltuvuse radikaalseks vähendamiseks on vaja suurt hüpet nii linnaplaneerimises kui ka alternatiivsete liikumisviiside juurutamisel.

Raha, kuulsuse ja laikide tagaajamine põhjustab tõenäolisemalt depressiooni, ärevushäireid ja alkoholismi. Motivatsioonipsühholoogia pakub välja selgituse, miks see nii on ja kuidas heaolutunne tegelikult tekib.

Venemaale kehtestatud sanktsioonide eesmärk ei ole tuua rahvast välja protestima või lootus, et eliit alustab ülestõusu režiimi vastu, nagu on siin-seal avalikkuses väidetud. Sanktsioonide eesmärk on tõmmata Venemaal tervikuna „hing kinni”, et Putini sõjamasina veresoontesse ei jõuaks enam piisavalt hapnikku.