Jussi Kivi „Hüljatud rauakaevandus”, 2014

Elu võimalikkusest maa all

Maa-alused käigud, keldrid, tunnelid, katakombid ja koopad on toitnud inimeste kujutlusvõimet aastasadu. Salapärane maa-alune haakub aga kontseptuaalselt ootamatult hästi ka tänapäeva tumedates toonides Zeitgeist’iga, mida kasutavad oma loomingus mitmed kunstnikud ja filmitegijad.

Kunstnik elab ebamugavustsoonis. Intervjuu Sirje Rungega

Sirje Runge on üks väheseid naissoost kunstnikke, kes kuulus 1970ndate Eesti kunsti avangardistide hulka. Ta oli Silvi Virkepuu kõrval ainuke naine, kes osales kuulsal „Harku 75” näitusel. Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Runge praegu enam ei maali: tema looming on võtnud teise kuju. Näiteks õpetab ta Tallinna Ülikoolis mitmes osakonnas vabade kunstide professorina.

Flo Kasearu võtab Artishoki Biennaalil sihikule lähisuhtevägivalla

Artishoki Biennaal on jõudnud poole peale. Täna, 12. oktoobri õhtul kell 18 algab NO99 kammersaalis Flo Kasearu performance, kus Pärnu naiste tugikeskuse liikmed loevad ette lähisuhtevägivalla juhtumeid kohtutoimikutest. Nagu ikka, on samal ajal üleval kümne kriitiku tekstid sama õhtu teosest. Siinkohal avaldame Kaarin Kiviräha oma, mida võib õhtul teiste tekstide kõrval lugeda.

Trendikas Setomaa

Selle suve üks olulisemaid moesündmuseid kunstis on kahtlemata Setomaa muuseumi näitus „Kaetud peaga naised“ Värskas, mis paneb kokku Seto naiste fotod ja laulud oma traditsioonilistest riietest ja peakatetest ning kaasaja moslemikunstnike arvamused ja naljad hijab’ide ja burkade teemadel.

Suur suve kunstikalender

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on kaardistanud kunstisuve tähtsündmused, mis tutvustavad meile seto naiste peakatetega seotud folkloori, viivad meid Peipsi vanausuliste maailma või viskavad pilgu popkunstivälgatustele Nõukogude Eesti kunstiväljal.

„1995” EKKMis: kuidas suhtuda?

Platvormkingad või värvilised tossud, kõrge värvliga kivipesuteksad ja veidi liiga suured dressipluusid – 90ndad on kindlalt tagasi. Kas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kahe kümnendi tagust aega uuriv näitus toob vaatajani olulise kultuuripärandi või sõidab populistliku manöövrina moetrendidel?

Lase fantaasia valla

Priit Pääsuke ja Mart Taniel on oma vastvalminud linateosega „Impromptu” võtnud ülesande juhatada vaataja improvisatsiooni maailma, heites pilgu muusikute kõrval ka näitlejatele. Kubistliku struktuuriga audiovisuaalne teos isegi mõjub üpris improvisatsiooniliselt.

Stop being poor!

Tsitaat, mille eest miljonäritar Paris Hiltonit jätkuvalt nöögitakse, sobib ootamatult hästi kunstitöötajate ebakindlate töötingimuste vastu võitlemise protsessi kirjeldamiseks. Olulisim institutsioon, kes Eestis probleemiga aktiivselt tegeleb, on kunstnike jaoks seni olnud Eesti Kunstnike Liit. Siinkohal väärib tutvustamist Suurbritannia alternatiiv, kuidas saab omaalgatuslikult ja kindlal otstarbel loodud ühingu asutamisega kunstnikke kimbutavate probleemide vastu võidelda.

Ihadest murtud

Liv Ullmanni lavastatud „Preili Julie’s” võib näha lausa groteskset redaktsiooni „Suveöö unenäost”