Otsingutulemused sõnale: Linda Kaljundi

You searched for Linda Kaljundi - Müürileht

Toeta

Tutvu värske lehega

Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.

#161: meelelahutus

aprill 2026

Tutvu värske lehega

Leiti 7 tulemust

  • Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
    Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.
    Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.

    Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast

    . . . .lootust. Triin Metsla on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi nooremteadur ja doktorant. Tema huvideks on õiglased kunstiajaloo kirjutamise viisid, globaalse kaasaegse kunsti võrdsed kujutamismeetodid ja kureerimine. Linda Kaljundi on. . . .
    –
    Triin Metsla
  • Galerii: Artishoki biennaal lõpetab fiestaga
    ,

    Galerii: Artishoki biennaal lõpetab fiestaga

    . . . .Hanna Samoson, Kaisa Ling, Lieven Lahaye, Reigo Nahksepp, stuudio kollektiiv ja Ulvi Haagensen. 9. Artishoki biennaali kirjutajad: Eva ja Mia, Janar Ala, Kolkaplika, Linda Kaljundi, Maria Esko, Merle Karro-Kalberg, Mia. . . .
    –
    Joosep Kivimäe
  • Nõukogude mälu avalik pale ja selle salajane eraelu
    Illustratsioon: Reigo Raal

    Nõukogude mälu avalik pale ja selle salajane eraelu

    . . . .11–43. [3] Ma ei tahaks seda autentsusotsingut hukka mõista, mis ei tähenda, et see poleks ühel või teisel viisil problemaatiline. Sellest on kirjutanud näiteks Linda Kaljundi. Gregor Mändma tudeerib Leideni. . . .
    –
    Gregor Mändma
  • Linda Kaljundi: Tankist edasi – kas arutelu ja dialoog on lubatud?

    Linda Kaljundi: Tankist edasi – kas arutelu ja dialoog on lubatud?

    . . . .ja arutelu. Lahendus ei pruugi olla nii kiire, aga pakub erakordselt olulise lisaväärtusena võimalust arendada dialoogi siinse mitmekihilise ajaloomälu üle ja eri kogukondade vahel. Linda Kaljundi on ajaloolane ja Eesti. . . .
    –
    Linda Kaljundi
  • Galerii: Tallinn Music Weeki õlitatud masin
    Bedless Bones.
    ,

    Galerii: Tallinn Music Weeki õlitatud masin

    . . . .„Noore põlvkonna depressioonitööstus”. Reedeste juttude teemaks oli kultuuriline omastamine. Kõnelesid Yasmyn, Ingrid Kohtla, Lauri Pihlap ja Linda Kaljundi, vestlust juhtis Sophie Darling Londonist. Ehk olin kuulajana liiga frustreeritud Eesti ühiskonnas. . . .
    –
    Indrek Mesikepp
  • Kollektiivne mälu ja kriiside ajastu
    Maria Kapajeva tegeleb oma uurimuslikus kunstis Kreenholmi endiste naistööliste kui mitmekordselt tõrjutud inimgrupi mälestustega. Repro raamatust „Unistus on helge, veel ebaselge”, 2020 (mildabooks.com/product/dream-is-wonderful-yet-unclear)

    Kollektiivne mälu ja kriiside ajastu

    . . . .sõber või vaenlane? – ajaloomuuseum.ee. [4] Montrie, C. 2018. The Myth of Silent Spring: The Origins of American Environmentalism. Linda Kaljundi on ajaloolane, praegu Tallinna Ülikooli, sügisest Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. . . .
    –
    Linda Kaljundi
  • Juhtkiri: Mina sibul, pardon блять
    Aleksander Tsapov.

    Juhtkiri: Mina sibul, pardon блять

    . . . .unustatud, midagi ei unustata” võiks olla kirjutatud korporatiivse motona mõne moodsa andmekeskuse sissepääsu kohale. Mäluasutuste digiteerimisest, mälukonfliktidest ja mälu globaliseerumisest räägib oma artiklis pikemalt ka Linda Kaljundi. Pärimusest kui ideoloogilisest. . . .
    –
    Aleksander Tsapov
Müürileht