Müürileht

Tallinna Fotomuuseumis avati 2024. aastal näitus „Sugu ja lugu” 20. sajandi Eesti fotokunstist, mille fookuses on seksuaalsus ja kehalisus. Näitusel on palju huvitavat materjali, vahest isegi ülearu palju, sest vähemalt allakirjutanutel jooksis näitusesaalis juhe kokku: millest see näitus ikkagi on ja miks tekib vaatajal hooletusse jäetud tunne?

Rassismi visuaalses esteetikas on nahktagid asendunud polosärkide, viikingikiivrid neoonvärvide ja heavy metal elektroonilise muusikaga. Inspiratsiooni ammutatakse hoopis keskklassi peavoolu naudinguid ironiseerivast vaporwave’ist.

Sirje Runge on üks väheseid naissoost kunstnikke, kes kuulus 1970ndate Eesti kunsti avangardistide hulka. Ta oli Silvi Virkepuu kõrval ainuke naine, kes osales kuulsal „Harku 75” näitusel. Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Runge praegu enam ei maali: tema looming on võtnud teise kuju. Näiteks õpetab ta Tallinna Ülikoolis mitmes osakonnas vabade kunstide professorina.

Eesti naise positsioon oli muinasaegses ühiskonnas palju tugevam ja mitmetahulisem, kui seda kooliõpikute ajalookäsitlustest teatakse, ütleb folklorist Merili Metsvahi ajakirja Sugu:N äsja ilmunud talvenumbris.

Sel aastal keskenduti XXIV Viljandi Pärimusmuusika festivalil naise häälele. Rebeka Põldsam arutles Feministeeriumi veergudel, kuidas folgilavadel sooteemade lahkamine õnnestus ning Müürilehele panustas fotogaleriiga Liis Reiman.

Kuni aprilli keskpaigani saab Rotermanni soolalaos asuvas arhitektuurimuuseumis näha hispaania arhitektuurifotograafi Ricardo Santonja Jiménezi koondnäitust, mis annab üheaegselt ülevaate Hispaania kaasaegsest arhitektuurist ning arhitektuurifotograafiast kui omaette visuaalsest keelest. Rääkisime Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames Tallinnas loengu pidanud autoriga inspiratsioonist ja tema omanäolisest stiilist.