Müürileht

Laupäeval, 19. märtsil kell 19 esineb Tallinnas Õpetajate Majas tunnustatud autor ja psühholoog dr Melanie Joy. Dr. Joy ettekanne põhineb tema auhinnatud raamatul „Miks me armastame koeri, sööme sigu ja kanname lehmi: sissejuhatus karnismi”.

Vabal Laval käib teine hooaeg – sügisel välja kuulutatud kuraatoriprogramm on jõudnud poole peale. Thomas Franki ja Madli Pesti koostatud lavastuste põimik kannab nime „Tavalised inimesed: alastusest enam” ja seda võib kuraatoriprogrammi asemel nimetada ka kuraatori valimikuks, sest valima tõesti pidi.

Eile, 14. märtsil avati Draakoni galeriis Kaspar Tamsalu isikunäitus „Sünkroonist väljas”.

Leitud on Eesti vanim värviline filmijäädvustus ümberilmareisist – 1938. aastast pärit värvilisel filmilindil rullub lahti Heinastes sündinud maailmaränduri ja purjetaja Ahto Valteri 1938. aastal alustatud seiklusterohke reis ümber maailma. Ränduri seiklustest plaanitakse nüüd luua dokumentaalfilm.

Kondase keskuses Viljandis on eelviimast nädalat avatud Kaido Rätsepa postkaartidest, maalidest ja kristliku Hea Sõnumi Vennaskonna kroonikatest koosnev näitus „Elu ja ülirohkesti".

Eestis on vähe inimesi, vähemasti internetiga sina peal olevaid, kes ei oleks kuulnud üldse Facebooki grupist Virginia Woolf Sind Ei Karda!, rahvasuus „woolfigrupist” või ka lihtsalt „woolfist”. Järjest vähem näib olevat ka neid, keda kogukond ei ole otseselt mõjutanud.

Oma kontserttuuril „Маленький человек” väisab sel laupäeval, 19. märtsil Tondiraba Jäähalli Venemaa vaieldamatu superstaar Zemfira.

Ekke Västriku elektroonilise muusika sooloprojekti esimene täispikk album „Chasm” on väärikalt vinüülplaadile pressitud ning 16. märtsil toimuvad Tallinnas MIMstuudios ja 17. märtsil Tartus Arhiivis plaadi live-esitluskontserdid.

Ladina-Ameerika riikide kultuurifestivalil Iberofest avatakse täna, 14. märtsil ARSi maja galeriis tänapäevaseid tehnoloogiaid kasutava uusmeedia kunsti näitus „Remote Signals“.

Me kõik kukume ja tõuseme püsti. Me kõik näeme teatud poosides imelikud välja. Kõik karjäärialased valikud ei vii meid redeli tippu ning mõnikord teeme me romantilistes suhetes otsuseid, mis ei ole just kõige targemad. Sanna Kartau kirjutab eri väljaannetes feministlikuks tituleeritud seriaalist „Girls”.

Seadusemuudatus, mis kohustab Norras ka naisi ajateenistust läbima, võib seni pigem seitsme maa ja mere taha jääva naiste ajateenistuse teema ka Eesti jaoks üha aktuaalsemaks muuta.

Termin „meesfeminist” kõlab paljude jaoks oksüümoronina. Ennast just nõnda defineerivate meeste mõtted annavad tunnistust aga sellest, et feminismil on meeste jaoks pigem vabastav ja võimestav toime. Ainult nalja saab ehk pisut vähem.