Müürileht

14. novembril Erinevate Tubade Klubis toimuv TIKS leiab aset koostöös PÖFFi alafestivali Just Filmiga ning toob Eestisse plaadifirmade Kojak Giants Sounds ja Traveller Records bossi DJ Ioniku.

Küsimus inimliigi ja moodsa kultuuri jätkusuutlikkusest on alles viimastel kümnenditel rahvusvahelist kajastust leidnud. Kummati võib väita, et uutes oludes jäävad kestma ennekõike lokaalsed, rohujuuretasandil organiseerunud, majanduslikult eneseküllased ja pärimuskultuurist lähtuvad mikrokogukonnad.

Tehnoloogiauudiseid lugedes võib tekkida tunne, et iga päev toob mõne uue revolutsioonilise nutividina või maailma uueks loova rakenduse. Kainem pilk annab aga tunnistust, et riigid on innovatsiooniveduritena tagasi tõmbunud, üleüldine riskijulgus langenud ning murrangulistena reklaamitud uuendused pigem inkrementaalsed.

Gagarini kosmoselend, Neil Armstrongi esimene jalajälg kuul, raudse eesriide taga küpsenud aegumatud funk’i-rütmid – nendest lähtepunktidest kogutud inspiratsioonist on traageldatud osavalt kokku bändi Estrada Orchestra ridades ning YouTube’i kanaliga Funked Up East tuntust kogunud Misha Panfilovi värskeim muusikaline kõrvalehüpe.

11. novembril esietendub Kanuti Gildi SAALis Maike ja Iggy Lond Malmborgi uuslavastus „99 Words for Void” („99 sõna tühjusele”), milles võetakse käsitlusele humanismi ja „euroopalike väärtuste” taust ning neoliberaalse poliitika tagajärjed.

Kas unenäoline planeet või fantaasia Marsist ongi ainus viis nüüdisaegsest kapitalismi-düstoopiast pääseda? „Õnnelik ruum” tähendab jõudmist seisundisse, kus su keha ei allu tarbimissunnile, vaid hoiab alal oma subjektsust. Y-galeriist on saanud varjend neoliberalistliku õuduse eest.

Heitsime Tallinna Ülikooli popkultuuriteooria lektori ning muusikakriitiku Tõnis Kahuga pilgu utopismi kuldaega, kus troonisid kosmoselennud ning õitsesid tulevikuvisioonid. Kas kõige selle on vahetanud välja düstoopiline Zeitgeist?

Ma ei tea vist kedagi, kes saaks öelda, et tal on palju aega. Kõigil on ikka pigem pidevalt kiire. Neid, kes ei reageeri meilidele paari päeva jooksul, peetakse juba väga omamoodi tegelasteks. Tehnoloogia areng on asendanud küll tööjõu tehastes robotitega ja kiirendanud hüppeliselt asjaajamise kulgu, aga suuremat vabadust see tavalisele tööinimesele pole siiski andnud.

Homme, 6. novembril kolib Sinilindu taas Haigla Pidu ning seekord tuuakse Tallinnasse kõrgelt hinnatud Berliini muusik Max Graef.

Taavi Rõivase ja Jean-Claude Junckeri sõnutsi peaks TTIP ehk Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleping looma Atlandi-ülese hea uue ilma. Kodanikuühendused räägivad lepinguga seoses demokraatia erosioonist ja suurkorporatsioonide huvide eelistamisest. Eestlasi on käimasolev diskussioon seni aga pigem külmaks jätnud.

Musta Kasti kollektiivi ja lavastaja Kaija M. Kalveti nägemuses esietendub 8. novembril Tartus Genialistide Klubis Ingmar Bergmani üks tuntumaid ja hinnatumaid teoseid „Persona”.

Poola kunstnik Artur Żmijewski, kelle teoseid on Eestis eksponeeritud ja seejärel tsenseeritud, kirjutab VII Berliini biennaali kataloogi eessõnas, et kunst peab olema poliitiline, sest vastasel korral ei esinda see inimeste huve, vaid jääb üksikute kunstnike karjääri teenistusse. Nüüd on artiklit tänu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele võimalik lugeda ka eesti keeles.