Müürileht

Homme, 27. veebruaril jõuab Theatrumis lavale Ivan Võrõpajevi „„Delhi” tants” – seitsmest ühevaatuselist näidendist koosneva näidendi on lavastanud Lembit Peterson.

Tartu Elektriteater näitab koostöös Eesti Filmi Instituudiga digitaalselt taastatud ja ingliskeelsete subtiitritega varustatud eesti filmiklassikat: käesoleval kevadel iga kuu ühe filmi. Programm võimaldab pilguheitu osale eesti inimese identiteedist ja orienteeruda eesti kultuuris, ühtlasi annab võimaluse viia meie filmipärandit Eesti piiridest väljapoole.

Täna, 25. veebruaril kell 10.00—11.30 peab Eesti Kunstiakadeemia Estonia pst 7 hoones, ruumis E-426 avaliku loengu Kanada fotograaf Jo-Anne McArthur.

Välguna selgest taevast toimub Tour d’ÖÖ rattasõit esimest korda hommikul — Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva puhul vändatakse homme hommikul vabariigi terviseks üks tiir läbi ärkava Tallinna ning lõpetatakse lipuheiskamise ajal Toompeal.

Kumu, kus näeb kunsti nii üle-eelmisest sajandist kui teoseid, mis äsja kunstniku stuudiost kohale jõudnud, otsib 15–25-aastaste noorte hulgast partnereid, kellega koos arutleda, mis neile huvi pakub ja kuidas võiks koos Kumuga edasi tegutseda. Selle jaoks on muuseum ellu kutsunud noori kaasamõtlejaid koondava Kumu noorteklubi.

Eda Ahi „Julgeolek” on petlikult tagasihoidlik ja malbelt hallikas raamatuke, mille kaante vahele on julgelt trükitud suuri sõnu armastusest, klassikast ja elu olemusest üldse, aga ka natuke vaiksemaid luuletusi.

Briti päritolu filmikriitik Laurence Boyce heidab pilgu eelseisvale Oscarite jagamisele ja vaatab lähemalt parima filmi auhinna kandidaate.

Yoko Alender leiab, et lapsevanematel võiks valimistel olla iga lapse kohta lisahääl. Budistina paneb ta pahaks, et Eesti poliitiline eliit on Hiina puhul valinud suhete hoidmise tee, ja usub, et narkopoliitika debatt on varsti paratamatu.

Eile õhtul Kumus avatud näitusel on üleval nii maailmakuulsate kunstnike popstaariportreesid kui kodukandimuusikute esinemistehnikat ilmastuntud moešõudelt, ent nende ümber tekitab kõhedat äratundmisrõõmu Eesti 1990ndate foto- ja videokunst, milles kombatakse ilu, sündsuse ja vaimse tasakaalu piire.

28. veebruaril algusega 13.00 toimub kino Artise kohvikus filmikriitika teemalise üritustesarja esimene töötuba pealkirjaga „Tabud ja tavad eesti filmikriitikas”. Üritusel käsitletakse filmikriitikat läbi päevakajaliste filmitekstide, täpsemalt tulevad arutlusele äsja esilinastunud ajaloolist draamat „1944” käsitlevad kriitikatekstid. Diskussioonis osaleb ka režissöör Elmo Nüganen, kes räägib sellest, millist rolli filmikriitika tema kui lavastaja jaoks mängib.

„Pariisile ei tule iial lõppu” on intellektuaalne monoloog, mis jutustab ühe sulemehe teekonnast oma esikromaanini. Teoses kõneldakse palju kirjandusloost, jagatakse õpetussõnu noortele kirjutusmasinaomanikele ning ühtlasi tehakse ka kummardus Pariisi ja Ernest Hemingway’ poole.

Ott Pärna tahab teha Eestist ägeda riigi, mis julgeks riskida. Sotsiaaldemokraatide ridades kandideeriv arenguökonomist kannab oma doktoritööd kaasas ja leiab, et praegu meil tegelikult majanduspoliitikat ei olegi.