Müürileht

Veronika Valk kulges mööda tulevikule keskendunud Veneetsia kunstibiennaali ja tegi märkmeid väljapanekutest, milles ruum suutis külastaja endasse tõmmata.

Arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus toob kokku maailma nüüdisarhitektuuri katsetuslikuma poole, mille keskmes on isetekkeline keskkonnaloome. Füüsilise ja digitaalse sümbioosi esindavat väljapanekut võib nimetada posthumanistlikuks.

"For someone who doesn’t like to be busy with the past, architecture is a difficult profession," says renown architect Willem Jan Neutelings.

KUU arhitektid – Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurivõistluse noored võitjad – peavad kummaliseks, et ametnikud lahjendavad kõik natukenegi intrigeerivamad ideed turvaliseks. Nurgad tehakse ümaraks, lahendused tasapaksuks. Nad peavad oluliseks, et rännak tulemuseni oleks põnev.

Augusti viimasel nädalavahetusel värvisid lasnaideelised Lasnamäel Kotka kauplusesse viiva trepi, et lisada hallile Laagna kanalile rohkem värvi. Iga mööduja ja huviline sai anda oma panuse ning värvimisprotsessis osaleda – pintsleid hoidsid käes nii täiskasvanud kui ka lapsed.

Eestis toodetakse nii element- ja moodulmaju kui ka palkmaju – nii käsitööna kui masinatega. Lauri Kivil, Puitmajaklastri juht: „Oleme maailma mastaabis omamoodi teerajajaks.” Mihkel Urmet, Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige ning arhitektuuribüroo TEMPT arhitekt: „Potentsiaali on veelgi, kui lisame majadele meie oma disaini, loome isikupärase toote, mis omakorda annab eelise konkurentide ees.”

Kui nii päris üldiselt küsida, et mis on kunsti mõte tänapäeva ühiskonnas, siis üks vastuseid on, et kunst peaks panema inimesed mõtlema. Päriselt mõtlema. Kunst kui selline erineb disainist, arhitektuurist, inseneeriast ja teadusest selle poolest, et ta ei kiigu probleemi ja lahenduse otsingutes. Ses mõttes täidab Anu Vahtra installatsioon „Illusioon, moonutatud perspektiiv, tasakaalu puudumine, teine dimensioon I” hästi oma „otstarvet”.

Sel kevadel pidas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas loengu katalaani arhitekt Jordi Truco, kes töötab vägagi innovaatilise projekti „Hypermembrane” kallal, leiutades uutmoodi võrekoorik-konstruktsiooni, mis suudab ajas dünaamiliselt keskkonnatingimustele reageerida.

Interview with Sonja Bäumel on new forms of possible interaction between us – humans – and the environment: "We are all somehow connected through an invisible biological network present on our skin."

Jonas Elding is a partner and architect at Elding Oscarson architecture office in Stockholm. Their works combine experience from employments in Sweden and Japan, covering both local and international architecture, from large projects to small ones – museums, theaters, private houses, interiors, furniture, and product design. Veronika Valk had a chance to pose him a few questions.

Peter Murray: "Conceive a better world and then convince people that this is the world they want to live in."

Hans Ibelings: "The architect as a strategic programmer of people, money and sites is maybe a more viable road than just designing buildings."