
104 tulemust otsingule Maia Tammjärv

Kvääriajaloolased ilusate lugude jälgedel. Intervjuu Rebeka Põldsami ja Andreas Kalkuniga
Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu ilmumise puhul räägime teose tegijatega muu hulgas sellest, mis on – ja mis ei ole – saja aasta jooksul muutunud ning kuidas leida 19. sajandi elulugudest rõõmsaid ja 20. sajandi kohtudokumentidest ilusaid kväärilugusid.

Stuudios: Rutiinne leiutaja Anti Saar
„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord käisime Tartus külas kirjanikul, tõlkijal ja leiutajal Anti Saarel.

Feministeerium on vajalik seni, kuni ühiskonnas on ebavõrdsust. Intervjuu Aet Kuusiku ja Kadi Viigiga
Viimase seitsme ja poole aasta jooksul on meil võrdõiguslikkuse küsimustes mõndagi muutunud. Kas feminism on tõesti peavoolustumas ja kuidas suhtuda light-feminismi? Maia Tammjärv otsib vastuseid Feministeeriumi Aet Kuusikult ja Kadi Viigilt.

Raamatupoed neile, kes tahavad lihtsalt raamatuid osta
Igas raamatupoes müüakse teatavasti (muu hulgas) ka raamatuid, aga nendeni jõudmiseks tuleb tihti liiga palju energiat kulutada. Õnneks leiduvad mõned sellisedki kauplused, kus esil ongi raamatud ja kõik muu – kui seda üldse on – on kõrvaline.

Päevakommentaar: Mäng ja võim
Meie hulgas on kari inimesi, kelle jaoks kaasneb teistele haiget tegemise, haavamise ja solvamisega võimutunne. Nagu vanas heas koolikiusu diskursuses, meeldib ka neile onudele eriti mõnitada ja alandada endast mis tahes skaalal nõrgemas positsioonis olevaid inimesi.

Stuudios: Paavo Matsin
„Stuudios” on Müürilehe värske rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord käisime külas Tartu linnakirjaniku Paavo Matsini kabinetis.

Päevakommentaar: Kas kedagi üllatab, et Jüri Ratasele pole miski püha?
On tähtsamaid väärtusi kui isiklik võim ja need tähtsamad väärtused avalduvad just praegu. Kui on üldse olukordi, kus ei ole vaja isikliku kasu pärast valitsuskriisi mahhineerida, siis see on see.

Transgressiivne kunstnik on teistmoodi inimtüüp. Intervjuu Janek Kraaviga
Transgressiivne kirjandus on nähtus, millest enamik eestimaalasi on seoses Kenderi kohtuprotsessiga vähemasti kuulnud, ometi on sellekohaseid näiteid ja võimalusi hoopis rohkem. Millega on ja millega ei ole siinkohal tegu, miks me üldse piire kompavat kirjandust loeme ning missugune on transgressiivne kunstnikutüüp?

Päevakommentaar: Mõni sõna žüriidest ehk Demokraatia hiilgus ja viletsus
Siinmail on tavaks öelda, et žüriitöö on issanda karistus pattude eest. Demokraatia ongi alati raske, lausa peab olema.

Arvustus: Rüselus Deemoniga meelemasenduse orus
Tõnu Õnnepalu talvepäevikus on paiguti kibedust piisavalt, kuid raamatust tervikuna siiski kibedat muljet ei jää.

Juhtkiri: Väikesed muutused toimuvad niigi, suurteks on vaja julgust
Iga olulise seaduse ja ühiskondliku kokkuleppe eest on tulnud võidelda, samamoodi nagu iga olulise muudatuse vastu on võideldud.

Keskmise eestlase 99 tundi televiisori ees
Kui viimasest põhjalikumast televiisorivaatamise ajast on möödas umbes kümme aastat, võib Eesti telemaastikul toimuv põhjustada mõnevõrra hämmingut, aga loodetavasti võimaldab see ka teatavat antropoloogilist perspektiivi.