Müürileht

Kui Matisse istuks keset ülerahvastatud klubipõrandat ja maaliks midagi varvastega, ise samal ajal kananuudleid süües, kõlaks see täpselt nagu Animal Collective’i värskelt ilmunud kümnes täispikk „Painting With” – 41 minutit eriskummalist ning spontaanset maalimisseanssi.

„Everything You've Come To Expect" ei jäta muud muljet kui labane ja trafaretne plaat, millel puudub aktiivne suhe praeguse aja, autorite küllatki pika muusikakarjääri ning progressiivse kõlapildiga. „Everything You've Come To Expect” on kui sellide kaelani sissetallatud auk liivas.

Kui Kanye Westi 2013. aastal ilmunud „Yeezus” jättis sellise tung enne tormi mulje – justkui sõnatu lubadusena, et järgmine album tuleb veel võimsam ja ihusöövam, kombineerides elemente kõikidest eelmistest sammudest, mida Kanye oli astunud ja visates ühte patta nii oma eksperimentaalseid kui ka kaasahaaravaid maitseid, siis seda „Life of Pablo” justkui on, aga tegelt ei ole ka.