Müürileht

Mava & Nebukat on tegutsenud kohaliku edasimõtleva elektroonilise tantsumuusika maastikul produtsentide ja DJdena juba aastaid, aga ikka ümbritseb neid tegelasi müstiline aura.

Värske eestimaine alternatiivmuusika plaadifirma Päästevest on andnud välja enda esimese kaheteisttollise vinüülplaadi, mis pärineb kodumaise techno ühe olulisima esindaja Nikolajevi sulest.

Margus Löve ambitsioonika techno-muusika projekti Exit Safe Mode album on pikitud täis ambient-muusikat, mis meenutab vilksamisi tema varasemat tantsupõrandale mõeldud materjali.

New Yorgi alternatiivse tantsumuusika kogukonna koostatud „Physically Sick 2” on motivatsiooni poolest poliitiliselt laetud digireliis, mille heategevuslik eesmärk on koguda raha Ameerika õigussüsteemi hammasrataste vahele jäänud isikutele.

Endamisi Salamisi eesti alternatiivse muusika sõpradele pikemat tutvustamist ei vaja. Nüüd on elektroonilise muusika produtsent ja DJ, kes juba enne debüütplaadi ilmumist Areenilt tulevikutähe tiitli sai, andnud välja uue täispika albumi.

Born To Bangi nime taha peitub produtsent, DJ, promootor ja leibeliomanik Lauri Lember, kes on mõnda aega ka elektroonilise tantsumuusika Mekas Berliinis elanud ning selle unikaalse ja vabameelse klubikultuuri õhku hinganud-kogenud.

Island on müstiline maa ja selline on ka saareriigilt pärit techno. Selle elavaks näiteks on artistid, nagu Exos, Bjarki, Ruxpin, Sanasol või Ozy. Volruptus on selles skeenes uus nimi, kuid lühikese ajaga on ta suutnud enda tegemistega juba märkimisväärselt silma paista.

Käesolev Knekelhuisi kogumik keskendub Hollandi kassetikultuuri liikumise kuldpäevadele. Gruuvivad trummimasina boogie’d, masinlik elektropunk, eksperimentaalsed elektroonilised veidrused, isegi rokikas funk – kõik on esindatud laia valiku artistide ja bändide vahendusel.

Tegemist on peamiselt improvisatsioonilise kõlaga lo-fi-jämmidega, mida iseloomustavad live-lindistuse saund ja eksootilise vaibiga helimaastikud, mis on ühtaegu soojad, hellitavad ja dub techno’le omaselt pulseerivad.

Oscarite jagamisel tehtud filmivalikut kommenteerivad, harutavad, lõikavad ja kleebivad sookollide vaatevinklist kaks muhedalt nutikat filmikriitikut.

Is Trier really not talking about sex? The answer lies in exploring the 18th century epistolary novels influence on the creation of the Danish film director.

Kas von Trier tõesti ei räägi seksist? Vastuse leiame, uurides 18. sajandi epistolaarromaanide mõju taani režissööri loomingule.