Müürileht

Moekunstnik Karl Joonas Alamaa ootab tulevikku uudishimuga, öeldes, et noore disainerina on tema kohanemisvõime õnneks üpris kärme, kuid eks seda ole vast kõik viimase aasta jooksul treenida saanud.

Kui Eesti otsiks oma alternatiivstaari, siis Mihkel Kleis oleks selle saate tugev favoriit. Elu, mis on möödunud ühtviisi süntesaatori, trummide, DJ-puldi ja lõuendi taga, on kui kiirkõnd läbi viimase paarikümne aasta kohaliku alternatiivkultuuri.

Vabakutselise etenduskunstniku ja Young boy dancing groupi liikme Maria Metsalu arvates on maailma lukkupanek võtnud maha stressi ootuse ees, et kõik, mis ta loob ja millega igapäevaselt tegeleb, peab olema müüdav ja kellelegi kolmandale kasulik.

Festivalide Tallinn Music Week ja Station Narva programmijuht Roman Demchenko leiab, et adekvaatse dialoogi tekitamine muusikavaldkonna ja valitsuse/ministeeriumide vahel oli üks olulisemaid asju, mis aitas selle kriisi üle elada.

Noore skulptori Sarah Nõmme jaoks on aasta pakkunud loomingulist väljakutset: „Tunnen, et mu eriolukorra alguses eksisteerinud loomepõuast sai lõpuks hea sütik, andes rohkelt ainest, mida loominguliselt rakendada."

Ehtekunstnik Sigrid Kuusk leiab, et hirmu- ja teadmatusetunne väsitab, rusub ning murendab julguse suurelt mõelda, rääkimata selles suunas tegutsemisest.

Kontsertide ja muusikaürituste helirežissöör Veljo Sepp meenutab segasele aastale mõeldes: „Esimese eriolukorra alguses tundus, et olukord on nii sitt, et pole isegi enam tuleviku väetiseks."

Kunstnik Alexei Gordini arvates on hakanud inimesed rohkem kunsti poole vaatama, sest galeriid ja muuseumid on suletud: „Tavaliselt ongi nii, et kui millegi enesestmõistetavus kaob, siis selle väärtus kasvab.”

Filmirežissöör Marta Pulk arvab, et kriis on alati ka suur peegel: „Kui tavapärane reaalsus mureneb, on see hea hetk uuesti iseendaga kohtumiseks, ülevaatamiseks, kuidas ma siin maailmas tegutsen ja kas see modus operandi teenib mind.”

„Tulevik on alati tume ja see ei ole mitte ahastava viimsepäeva prohveti hüüe kuristiku järsult servalt, vaid loomulik olukord, paratamatus, milles pole midagi negatiivset,” arvab lavastaja Jan Teevet.

„Olen sellest põntsust palju õppinud ja arenenud, nii et imelikul moel olen sellele ka tänulik,” kirjeldab oma koroona-aastat räppar Manna.

Koroona on nagu paus, peale pausi on mingid asjad jälle uued ja huvitavad, elamused ehk võimsamad jne, loodab vabakutseline kirjanik ja kunstnik Margit Lõhmus.