Müürileht

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.

Ökoriik

Rohetehnoloogia ideekonkurss

Nüüd on hea aeg oma keskkonnasõbralikud äriideed lauale tuua, sest Eesti võõrustab sel sügisel Euroopa suurima rohetehnoloogia võistluse ClimateLaunchpad finaalüritust, mille puhul sõidavad siia valdkonna parimad rahvusvahelised start-up’id, investorid ja valdkonna mentorid. Eesti võistkondadel on võimalik oma ideid esitada 3. juunini.

Kellel on õigus süüa liha?

Kvaliteetset ja eetiliselt kasvatatud toitu saab endale lubada vaid jõukam osa rahvast. Ülejäänud ei mõista aga, et suurtööstusi nuumates taastoodetakse ebavõrdsust, millest pääsemisest unistatakse. Naasmine tervema ja loomulikuma eluviisi juurde on otsuse taga kinni.

Lõpuks ometi on lahe olla vaene idaeurooplane

Väljaveninud kampsun, dressipüksid ja kulunud botased – olgu tegu trenditeadliku hipsteri või kakskümmend aastat samu riideid kandnud Velloga, kodumaine normcore jahutab tarbimisühiskonda ja paneb uskuma jätkusuutliku maailmakorralduse võimalikkusesse.

Meil on elu keset metsa

Eestlased võivad küll olla laias ilmas tuntud oma infotehnoloogiliste saavutuste poolest, kuid digiajastu inimesed igatsevad üha enam hoopis puhta ja metsiku looduse järele – miski, mis on Eestis veel säilinud. Kohalikud inimesed ei tohiks unustada selle ainulaadsuse hindamist ja kaitsmist.

Juhtmevaba elu

ETV arhiivist on võimalik järelvaadata Eesti lugude sarja kuuluvat Peeter Vihma lühidokki „Juhtmevaba elu" inimestest, kes on otsustanud süsteemist välja astuda ning ilma raha, jooksva vee ja elektrita maamajas oma elamine ise üles ehitada.

Pariisis võeti vastu kliimalepe ning pandi algus ülemaailmsele kliimaaktivismile

Möödunud laupäeval, 12. detsembril võtsid Pariisi COP21 kliimakonverentsile kohale tulnud 196 riigi esindajad vastu leppe, kus seatakse ülemaailmseks kliimasoojenemise piiriks 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Samal ajal organiseerisid aktivistid meeleavaldusi, mis näitasid enneolematut solidaarsust rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide vahel.

Nõiajaht veganlusele: ajakirjanduse janu suurte paljastuste järele

Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud Eesti Päevalehes avaldatud artikkel „veganlusest põhjustatud tervisekahjustuste” kohta, mis ajakirjaniku sõnul on jõudnud Eesti lasteni. Nii artiklis kui ka sellele järgnenud juhtkirjas maalivad ajakirjanikud pildi veganitest kui hullumeelsest põrandaalusest sektist, kel puudub side reaalsusega ja kes seavad ohtu laste tervise.

Dieedisoovitus, mis päriselt töötab

Neile, kes soovivad sel korral oma uue aasta lubadust kaalu langetamise või rahakotiraudade liigse laksutamise osas lõpuks ometi tõsiselt võtta, pakume välja tõhusa lahenduse – tee uueks aastaks Toidupangale püsikorraldus.

Keskkonnateadliku kodaniku starter kit

Vähemalt ühes on maailma teadlased ühele nõule jõudnud: kliima soojeneb jõudsalt ja selle taga on inimkond, mitte loodusjõud. Tööstuslikust tootmisest, autodest, lennukitest ja muust transpordist atmosfääri lendunud heitgaasid on alates industriaalajastust tõstnud planeedi keskmist temperatuuri ühe kraadi võrra. Järgmine ühekraadine soojenemine tähendab maailma lõppu (sellisena nagu me teda tunneme).

Bioregionalism kui pääsetee kollapsist?

Küsimus inimliigi ja moodsa kultuuri jätkusuutlikkusest on alles viimastel kümnenditel rahvusvahelist kajastust leidnud. Kummati võib väita, et uutes oludes jäävad kestma ennekõike lokaalsed, rohujuuretasandil organiseerunud, majanduslikult eneseküllased ja pärimuskultuurist lähtuvad mikrokogukonnad.