Müürileht

Paavo Matsin ei kirjelda meile mitte lihtsalt jalutuskäiku Riias, vaid juttu tuleb ka alkeemilistest märkidest, okultsetest kihtidest. Autor juhatab meid läbi Riia erinevate kihistuste olulisi aadresse ja arhitektuuriväärtusi pidi, aga annab ka ajalikumaid-olmelisemaid suuniseid ohutuks seiklemiseks, visandab mõttelise getopiiri ja nimetab Alkeemilise Tähega aadresse mitte vaid Riias.

BinaarPoeesia on luuleõhtu, kus loetakse inimese ja arvuti koostöös sündinud luulet. Binaarpoeedid Riina Maidre, Päär Pärenson, Taavet Jansen ja Indrek Spungin ronivad täna, 23. veebruari õhtul taas MIMstuudio eelpööningule, et sünteesida äranämmutatud sõnakooslustest uusi maailmu ja neist maailmadest omakorda suuremat kosmost.

Siim Sinamäe ja Triin Tasuja loevad täna kell 20 Põhja-Tallinnas aadressil Kopli 73 tundmatu poetessi Marie Tinderi avaldatud ja avaldamata luuletusi, lisaks enda omi. Mikrofon, süda, baar, diskussioon ja uksed on avatud kella 19st. Sissepääs tagumisest uksest.

Müürilehe tulevikunumbris luuletab Mirjam Parve homsest päevast.

Andris Feldmanise debüütromaan kirjeldab ülejärgmist sajandit, kus nii lihtsamaid kui ka suuremaid vastutusrikkaid töid teevad robotid ning inimliigil on ajaviitesporti, kulinaariat ja pidutsemist harrastades elutahe kaotsi läinud.

Müürilehe detsembrinumbris luuletab Ingel Undusk hetke igaviku tajumisest.

Hele-Mai Viiksaar arvustab Jim Ashilevi värsket armastuskirjade kogumikku, milles autor püüab tuvastada piiri armastuse ja obsessiooni vahel.

Müürilehe novembrinumbris luuletas Mehis Heinsaar keskpäevatühjusest, hilissuve ulmadest ning novembriöisest merest.

Vene Karu* arvustab Heiki Kortspärna raamatut „Eestluse hauakaevajate biograafiline leksikon”, kus võetakse pihtide vahele need kodanikud, kes tema arvates oma sõnade ja tegudega eestlusele hauda kaevavad.

„Transgressiivsus” on sõna, mida suurem osa eestimaalastest küllap enne Kenderi „UNTITLED-12” juhtumit ei teadnudki, nii et igal juhul on teosest ja sellele järgnenud saagast midagi head juba sündinud. Miks aga lugejad loevad ja vaatajad vaatavad, kui tegemist on millegi vastiku ja ebameeldivaga? Ja miks niisuguseid kunstiteoseid luuakse?

Müürilehe ja ;paranoia kirjastuse koostööveerg võtab seekord ette rännaku fugistiga uuest aspektist – kas fuuga võib olla hoopis pühasus?

Erak(kond)lusest ja Tartust, Masingu kohvist, Vahingu depressioonist, mikrouniversumi maadeavastamisest, lääne-eestlusest ning Contrast, Baturinist ja Kruusvallist ning paljust veel.