5 min

Müürilehe filmisoovitused: Tartuff

Tartuff toimub juba üheksandat korda ja pakub Baltimaade suurimas välikinos istekohta ühekorraga 1600 inimesele. Tartu linnarahvale armsaks saanud festivali programm on ehk kodusem ja meelelahutuslikum kui eelnevalt – varasemate aastate kunstiliselt eksperimentaalne maitse näib olevat kadumas– , ent küllap meeldib festival sellisena rohkematele. Viieteistkümne filmi seast valisin välja kuus enampaeluvat, millele tasuks pikemaid pilke heita või mille seltsis lausa terve õhtu veeta.

2 min

Tänavune tARTuFF pakub etenduskunstide eriprogrammi

PÖFFi korraldatava filmifestivali tARTuFF raames on sel aastal ka mahukam etenduskunstide programm, mille märksõnadeks on temaatiliselt „filmi- ja kinokunst”. 4.–6. augustini saab Tartus TÜ vanas kirikus näha tantsuetendusi, improvisatsioonilisi etendusi ja osaleda filmiviktoriinil.

2 min

Free Range võitis Serbias rahvusvahelise žürii auhinna

Möödunud nädalavahetusel Serbias Palicis lõppenud Euroopa filmide festivalil pälvis Veiko Õunpuu 2013. aasta mängufilm „Free Range / Ballaad maailma heakskiitmisest” rahvusvahelise žürii auhinna. Film linastus festivali „Parallels and Encounters” programmis. 26. juulil toimunud festivali lõputseremoonial viibis filmis Susannat kehastanud Jaanika Arum, kes võttis auhinna meeskonna nimel vastu.

4 min

Kui targalt lendab verd

Pole saladus, et tänapäeval toodetakse liiga tihti järgesid filmidele, mille sisu seda tegelikult ei vaja. Nüüdisaegses järgede ülekülluses on õuduspõnevik „Patupuhastus: Anarhia” üks väheseid, mis vägagi teretulnud, sest 2013. aasta üllatushitt „Patupuhastus” tehti liialt piiratud ressurssidega, et režissööril-stsenaristil James DeMonacol olnuks võimalik täielikult avastada intrigeerivat maailma, mille ta filmis kujundas.

3 min

Pärnu paneb mõtlema

Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival on arvatavasti üks kummalisemaid festivale Eestis. Avatseremoonial saadetakse pingiridade vahele ringlema kausikesed kodumaiste punaste sõstardega, filmipealik Mark Soosaar ütleb paar tervitavat sõna ja koos pisikeste tehniliste viperustega võibki esimene film alata.

5 min

Vennad Coenid – veriste kätega, muie suul

Igast põlvkonnast kerkib esile väike arv filmikunstnikke, kes tõusevad kõrgele, põlevad säravalt ning püsivad pikalt tähelepanu keskmes. Sageli hakatakse neid mingist hetkest alates käsitlema läbi klišeedeprisma. Ilmselt siis, kui nende kohta on kuhjunud piisavalt aforisme ja käibetõdesid, stiil on paika loksunud ning teatav staatus filmipanteonis saavutatud. Üksikud sellisest eliidist loovad oma müüdi ise.