Müürileht

Ingel Undusk on dramaturgi haridusega noor autor ja muusik, kel on ilmumas peatselt ka debüütluulekogu. Müürilehe 31. numbris ilmunud tekstivaliku ilmumise järel vestlesime Ingliga erinevatest loomingulistest väljendusviisidest, armastusest ning reisimisest.

Ingel Undusk ütleb enda kohta järgmist: „Viimased poolteist aastat (pärast kooli lõpetamist) olen olnud pühendunud Tunde järgi Elama õppimisele ning Päris Oma Asja otsimisele. Sel aastal Tunnen, et väravad hakkavad avanema...”

Õhk on utoopiast tihke, nagu teavitab lugejaid kogumikusarja „Etüüde nüüdiskultuurist” neljas number „Katsed nimetada saart”, mis koondab artikleid fantastilisest, ulmelisest ja utoopilisest mõtlemis- ning kujutamislaadist kirjanduses, kunstis ja mujal inimlikes väljendusvormides.

Kas kolm lavastajat ühe lavastuse kallal keedavad head suppi? Aga kui nad on veel ka erinevast rahvusest? Kas see tähendab teineteise täiendamist või näritakse üksteisel juba prooviprotsessi käigus hing seest?

Järjekorras 21. Bondi-filmis (Le Chiffre, „Casino Royale”, 2006) läbimurde saavutanud ja nüüdseks üle maailma kõrgelt hinnatud taani näitleja Mads Mikkelsen astub taaskord üles macho rollis, kuid sedakorda jõulise kehaehitusega 16. sajandi hobuseparisinikuna.

13. veebruaril avati Tallinnas Vaal galeriis Jaan Elkeni kureeritud näitus „Tiiu Lind 2”, kus osalevad Tartu Ülikooli maaliosakonna taustaga noored kunstnikud Tanel Tolsting, Matthias Sildnik, Edgar Tedresaar ja Tiiu Lind.

Sügisel Disainiööl toimunud „Moekolmikul” debüteeris Jonurm oma unisex-kollektsiooniga ning alates 13. veebruarist on seda võimalik näha Londonis toimuval International Fashion Showcase’il.

Täna, 13. veebruaril algasid uue eesti õudussugemetega noortefilmi „Must alpinist” võtted.

Märtsi alguses Tallinna külastav tunnustatud disainikriitik Alice Rawsthorn heidab pilgu kaasaegsele disainikultuurile ning vestleb disainihariduse tulevikust.

Kui ma plaanisin mõnda aega tagasi oma great escape’i Eestist, oli kohavaliku kriteeriumite seas muu hulgas järgmine nõue: tegemist peab olema nii suure linnaga, et mul puuduksid võimalused seal ise midagi korraldama hakata.

Gruusia animatsioonikunstnik pakub vahedat kõrvalpilku eesti animamaastikul toimuvale.

Eesti Kirjanike Liit taaselustab Eesti erakapitali toel romaanivõistluse traditsiooni. Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistluse auhinnafond on 8000 eurot, mis on Eesti läbi aegade suurim romaanivõistlusel väljamakstav summa.