Kultuur
Tehke filmi, aga mitte seda eesti filmi!
Semiootiku Katre Väli terav analüüsiskalpell lahkab kaht värsket eesti filmi ning nende ümber põimunud sotsiaalset märkidekude.
Rambivalguses on monolavastused
Monolavastused on näitleja suhtes ilmselt kõige nõudlikum teatrivorm. Seda, kuidas Rasmus Kaljujärv ja Hendrik Toompere jr monolavastuse mängimisega hakkama saavad, käisid kriitilise pilguga vaatamas Barbara Lehtna ja Kairi Kivirähk.
Tragöödia kui seisund ning elamise žanr
Frank on uus tulija teatrimaastikul. Alvar Loog vaatas visuaalteatri avalavastust „Lukustatud” ja arutleb, kas uuele teatrile peaks sarnaselt valitsuskabinetile andma 100 kriitikavaba päeva.
Intervjuu: Ilmar Raag
Vestlesime Ilmar Raagiga filmitegemisest, välismaast ja Eestist, aga ennekõike tema viimasena linastunud filmist „Eestlanna Pariisis”.
Praktiline harjutus: uue-kunstikriitika meetodite kooskõlastatud kirjeldus ja eneseküllane monoloog rakendamiseks
Indrek Grigori uue kunstikriitika otsingud on jõudnud esimeste tulemusteni. Uue meetodi töökindlust proovib autor Jevgeni...
Artishoki veerg: Kui lugeja kirjutab, siis kirjutajad loevad
Oktoobris toimunud Artishoki biennaalil võtsid 10 kunstnikku end 10 kriitiku ees alasti. Müürileht avaldab siinkohal metakriitika ja kritiseerib pliiatsi kätte võtnud kriitikuid.
Artishoki veerg: Asjade loomulikust olekust
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Innustatuna viimase aja protestilainetest on seekord fookuses asjade loomulik olek ja selle kahtluse alla seadmine.
Valgest tumelillani – intervjuu Marit Ilisoniga
Moekunstnik ja trummitüdruk Marit Ilison räägib Kristina Pajule oma mittekurjast moest.