Müürileht

Maailmas, kus kapitalistlike suhetega takistatakse ja ka ergutatakse loovust, on autonoomne kunstnik saanud ebakindlaks muutunud töö musternäiteks. Mida see tähendab? Ja mis määratleb kunsti üleüldse kui „tööd”?

Müürileht külastas nädal enne avamist 60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni, et uurida, kuidas käib ühe suurnäituse viimistlus ja millest suudab lõpusirgel veel mõelda kunstnik Edith Karlson. 

Kunstikoguja kapist väljas – Volta galeriis eksponeeritakse Kaupo Karelsoni erakogusse kuuluvaid kaasaegsete naiskunstnike töid, kõrvutades neid meeskunstnike omadega. 

Johanna Reinvald iroonitseb hipiliku hipsterluse üle Viljandis, mis on täis Rohelise Maja kohviku viieeuroseid ökosaiakesi, folgi propagandat, kampsunites higistamist ja viisakat parmutsemist.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord piilusime disaineri ja kunstniku Kärt Ojavee Kopli stuudiosse.

Autoportreed Solarise fotokabiinis.

Vaid mõni päev enne vabariigi aastapäeva ilmusid Tallinna eri paigus reklaamtahvlitele kaadrid hävinud linnaruumist. See keerutas üles arvestatava tormi –  järgnesid sõnavõtud, mis mõistsid näituse täielikult hukka, kuid kostus ka toetavaid hääli. Istusime neljapäeva õhtul Rebeca Parbuse ja Estookiniga kohvikus maha, et veel 3. märtsini nähtavast näitusest „Hetk” juttu teha. 

Tõlkija, kunstnik, arhitekt ja lavastaja lähevad magamistuppa ja kirjutavad. Nad jutustavad oma magamisharjumustest ja ärkamisrituaalidest, unedest ja nende puudumisest. 

Leon Höllhumeri näitus „Vojaaž” EKA Galeriis kuni 12. veebruarini.

Lauri Koppeli isikunäitus „Unenägija veel magab” Rüki galeriis (20. jaanuar – 2. märts). 

Andra Rahe võtab meid oma fotoesseega kaasa kõrtsu, et Tartu ööelu ja sealseid inimesi jäädvustada. Seekord jäid kaamerasilma ette Allar ja Ave.

Üle 20 aasta Läti kaasaegse kunsti keskust juhtinud ja majanduskriisis kunstifestivalile Survival Kit aluse pannud Solvita Kresel on öelda nii mõndagi nii Riia arengu, musta raha kui ka isetegevuslike praktikate väärtuse kohta.