Müürileht

Homme, 19. jaanuaril kell 18 esilinastub Tartu Elektriteatris dokumentaalfilm „Lõuendilinn“ Tartu tänavakunstist ning kahest maskitatud kunstnikust, MinaJaLydiast ja Edward von Lõngusest. Tartu tänavakunstifestivali Stencibility korraldajad on aga ette võtnud raamatu koostamise.

Arusaam ruumist on viimastel aastakümnetel plahvatuslikult avardunud – tänu küberruumi tekkele on füüsikareeglid lakanud kehtimast ning arhitektid on asunud tööle, eirates nii gravitatsiooni kui ka esteetilisi kokkuleppeid, rääkimata vajadusest tegutseda mateeria kammitsevas maailmas.

Veronika Valk kulges mööda tulevikule keskendunud Veneetsia kunstibiennaali ja tegi märkmeid väljapanekutest, milles ruum suutis külastaja endasse tõmmata.

Kuigi maitse üle ei vaielda, võib sellest rääkida. Arhitektuuribüroo FAT looming on postmodernistliku lähenemisega hea maitse piire kompav ehituskunst, mille iga projekt viib arusaama esteetikast uuele tasemele. Eestis puuduv arhitektuurikriitika on viljakas pinnas millegi “maitsetu” ehitamiseks – kas seda soodustada või vaigistada, selles on küsimus.

Telliskivi Loomelinnaku asutaja ja tegevjuht Jaanus Juss ning sisujuht Raimo Matvere räägivad, kuidas nende ettevõtmisest on saanud Eesti suurim loomemajanduslikke ettevõtteid koondav keskus, mille mõjud on nakatanud positiivselt tervet Kalamaja.

Veel 1998. aastal andsid elanikud Supilinna elukeskkonnale negatiivsema hinnangu kui Annelinnale. Nüüdseks on Supilinnast saanud kõrgete kinnisvarahindadega hipster-rajoon, Annelinnas tehakse aga esimesi arglikke samme kogukonnavaimu tekitamise nimel. Tõenäoliselt tabab kivilinnasid lähitulevikus hääbumise asemel omapärane düstoopiline õitseng.

Kuueteistkümnest asumist, kaheksast mikrorajoonist ja kuuesaja viiekümnest korruselamust koosnev Lasnamäe on linn linnas. Paneelmajade betoonile ja anonüümsusele vaatamata on lasnamäelastegi seas tärkamas idee kohalikust asumiseltsist. See on Lasnaidee.

Pea nädal aega tagasi toimus Tallinnas esimese tõeliselt sügisese vihmasabina kiuste juba üheksandat korda Uue Maailma tänavafestival. Lisaks mõnusale kultuuriprogrammile ja meeldivale kogukonnatundele on üheks festivali tõmbenumbriks saanud kodukohvikud.

Arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus toob kokku maailma nüüdisarhitektuuri katsetuslikuma poole, mille keskmes on isetekkeline keskkonnaloome. Füüsilise ja digitaalse sümbioosi esindavat väljapanekut võib nimetada posthumanistlikuks.

Alates 9. septembrist vallutab pealinna järjekorras juba kolmas Tallinna arhitektuuribiennaal TAB, mis kannab seekord pealkirja „Isejuhtiv linn” ning räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas toimuda, kui rakendub kolmas tööstusrevolutsioon ja kasutusele võetakse isejuhtivad autod...

Sel laupäeval ja pühapäeval, 5. ja 6. septembril täituvad Uue Maailma tänavad taaskord festivalimeluga, mille keskel lüüakse püsti kodukohvikud, kontsertlavad, tänavaturg ja loendamatu hulk muid atraktsioone.

19.–22. augustil avardas tartlaste linnaruumitaju festival UIT, viies vabameelsele otseteede ehk lõigete tuurile, tutvustades Annelinna metsikuid 90ndaid, tuues tänavaile installatsioone, pidades põnevaid pidusid ja paljugi muud.