Jaan Pavliuk on 18-aastane melomaan. Juba nooremas eas tundis ta huvi jaapani kultuuri ja muusika vastu ning kui ta enda jaoks hiljem house’i, techno ja elektro avastas, tundus loogiline need tükid omavahel ühendada. Juhuse tahtel leitud mõttekaaslastega otsustati katsetada selle aasta mais Tallinnas Jaapani-teemalise peosarjaga Gaijin.

Mõned aastad tagasi kinkis Richard Pohjanheimo, kelle suurim ülesastumine on viimasest ajast Sweet Spot Festival, oma südame muusikakogumisele ja plaadikeerutamisele ning tagasi ta seda ilmselt lähiajal ei saa.

DJ-nime 4-got-10 („four-got-ten”) taga peidab end Anders Melts. Melts on vedanud 90ndatest saati tumemuusika tantsupidu Beats From The Vault, lööb kaasa outdustrial’i/darkwave’i bändis Forgotten Sunrise ja vana kooli death metal’i koosluses Deceitome ning tuli mõni aeg tagasi välja ka isikliku techno-projektiga Kirurg.

Susanna Raiendi muusikavaliku kohta on erinevad allikad juba mõnda aega ainult kiidusõnu sosistanud. Oma muusikamaitset on ta levitanud järjekindlalt eelkõige isikliku peosarja Marrakech õhtutel ja IDA Raadio saates „Shit Day Shampoo”, kus lõhnab ta enda sõnul enim eksootilise nu-disco ning elektroonilise ja kergekuulamismuusika järele.

Viimased neli aastat Los Angeleses paiknenud ning sealse plaadifirma Not Not Fun ja tolle alaleibeli 100% Silk all tegutsev Maria Minerva on olnud lisaks produtseerimisele alati ka aktiivne DJ, kes võib üllatada muusikat mängides nii 20. sajandi alguse amatöörlike „ooperiprimadonnade” kui ka rumeenia elektroga.

12.–19. aprillil toimuvad Eesti Muusika Päevad. Sel puhul kord teeme põike nüüdismuusika maailma, ning anname sõna heliloojale ja audiovisuaalsele kunstnikule Markus Robamile, kes esitleb sündmusel oma uut kompositsiooni „Q” vioolale ja elektroonikale.

Ajast, mil Tanel Müti nimi Tartu pidude line-up’ides esimest korda silma hakkas, on möödas umbes kaks aastat. Nüüdseks tundub, et mujalt kui plaadimängijate tagant või mõnd üritust organiseerimast teda ei leiagi.

Kindlasti mäletavad paljud veel Tartus Vallikraavi tänaval asunud klubi Kink Konk, mille ühe promootorina tegutses ka meie seekordse DJ-ankeedi peategelane Robert Kähr.

Detsembrinumbris teeme põike eksperimentaalsetele elektroonilistele helimaastikele, mille üks järjekindlaim esindaja Eestis on Kaido Kirikmäe. Kuigi laiem avalikkus tunneb teda ehk kõige rohkem muusikuna, kel ilmus, muide, novembris ka uhiuus kauamängiv „Rawberry Files”, pole Kaidole võõras ka teiste loomingu selekteerimine. Viimasel ajal peamiselt Klassikaraadio saates „Fantaasia”.

Taavi-Peeter kipub siduma kõiki oma tegemisi muusikaga. Küll on Tartu indie-skeenelt võrsunud noorsand teinud bändi, küll kirjutanud muusikast, nüüd töötab aga peaasjalikult plaadipoes Biit. Uuel aastal on Taavi-Peetri sulest oodata ka uut isiklikku loomingut, seniks aga miksteibi kujul läbilõige tema hetkelemmikutest ja klassikast.

Erki Pruul rabab mitmel kultuuririndel. Koos melomaanist sõbra Martin Jõelaga juhib ta 2013. aastast plaadifirmat Frotee, veab koos pärimusmuusiku Cätlin Mägiga folkdiskoprojekti Ju-Ju, asjatab netipõhise Kohviradioga ning kogub oma maitse-eelistusi miksteipidesse Heliremondi Katsetehase nimelises duos.

Tarrvi Laamann on kunstnik ja tõeline Jamaica kultuuri entusiast, mida tõestab ka 1998. aastal alguse saanud ning Eesti kõige pikaajalisemate peosarjade hulka kuuluv Bashment, mille üks ellukutsuja Laamann on.