Viimased neli aastat Los Angeleses paiknenud ning sealse plaadifirma Not Not Fun ja tolle alaleibeli 100% Silk all tegutsev Maria Minerva on olnud lisaks produtseerimisele alati ka aktiivne DJ, kes võib üllatada muusikat mängides nii 20. sajandi alguse amatöörlike „ooperiprimadonnade” kui ka rumeenia elektroga.

12.–19. aprillil toimuvad Eesti Muusika Päevad. Sel puhul kord teeme põike nüüdismuusika maailma, ning anname sõna heliloojale ja audiovisuaalsele kunstnikule Markus Robamile, kes esitleb sündmusel oma uut kompositsiooni „Q” vioolale ja elektroonikale.

Ajast, mil Tanel Müti nimi Tartu pidude line-up’ides esimest korda silma hakkas, on möödas umbes kaks aastat. Nüüdseks tundub, et mujalt kui plaadimängijate tagant või mõnd üritust organiseerimast teda ei leiagi.

Kindlasti mäletavad paljud veel Tartus Vallikraavi tänaval asunud klubi Kink Konk, mille ühe promootorina tegutses ka meie seekordse DJ-ankeedi peategelane Robert Kähr.

Detsembrinumbris teeme põike eksperimentaalsetele elektroonilistele helimaastikele, mille üks järjekindlaim esindaja Eestis on Kaido Kirikmäe. Kuigi laiem avalikkus tunneb teda ehk kõige rohkem muusikuna, kel ilmus, muide, novembris ka uhiuus kauamängiv „Rawberry Files”, pole Kaidole võõras ka teiste loomingu selekteerimine. Viimasel ajal peamiselt Klassikaraadio saates „Fantaasia”.

Taavi-Peeter kipub siduma kõiki oma tegemisi muusikaga. Küll on Tartu indie-skeenelt võrsunud noorsand teinud bändi, küll kirjutanud muusikast, nüüd töötab aga peaasjalikult plaadipoes Biit. Uuel aastal on Taavi-Peetri sulest oodata ka uut isiklikku loomingut, seniks aga miksteibi kujul läbilõige tema hetkelemmikutest ja klassikast.

Erki Pruul rabab mitmel kultuuririndel. Koos melomaanist sõbra Martin Jõelaga juhib ta 2013. aastast plaadifirmat Frotee, veab koos pärimusmuusiku Cätlin Mägiga folkdiskoprojekti Ju-Ju, asjatab netipõhise Kohviradioga ning kogub oma maitse-eelistusi miksteipidesse Heliremondi Katsetehase nimelises duos.

Tarrvi Laamann on kunstnik ja tõeline Jamaica kultuuri entusiast, mida tõestab ka 1998. aastal alguse saanud ning Eesti kõige pikaajalisemate peosarjade hulka kuuluv Bashment, mille üks ellukutsuja Laamann on.

Mari-Anna Milleri jaoks langes nõel esimest korda suurema rahvamassi ees plaadile 2014. aastal. Nüüdseks on ta saanud teha Tallinna pidudel sooja juba Helena Hauffile ja Eclair Fifile ning võib kindel olla, et viimasteks need suurnimed ei jää.

Artistinime Kiimsask taga peidab end üritusesarja Spontaanika eestvedaja ja vinüülientusiast Siim Kask. Kiimsask on keerutanud plaate ca 2006. aastast, mil ta endale virtuaalseid programme kasutades miksimise põhitõed selgeks tegi ja ära tundis, et tahab asjaga tõsisemalt tegelema hakata.

Müürilehe ajaloo esimeses topelt-DJ-ankeedis saavad sõna vennad Jakob ja Nathan Tulve. Muusikamaitse on neil nagu žanriblenderist läbi lastud smuuti, kus on omavahel kokku segatud raadiohittide klassikavaramu fragmente, hiphopinoote, kosmosesaunde ja kes teab, mida veel.

Oma kodulinnas Birminghamis DJ- ja produtsendikarjääri alustanud, 80ndatel Londoni klubikultuuri jahimaadele liikunud ning lõpuks Tallinnas maandunud Rhythm Doctor on kostitanud oma tee jooksul pidusid pungi, reggae, džässi, funk’i, boogie ning talle vaat et kõige iseloomulikuma house’iga, mille kohta on mees ise sõnanud: „Võib öelda, et bass on kirjutatud mu DNAsse.”