Plaadiarvustused
Erinevad esitajad – I Could Go Anywhere But Again I Go With You (Posh Isolation, 2018)
Posh Isolationi esimene puhtalt digitaalne, kuid järjekorras juba 207. väljalase „I Could Go Anywhere But Again I Go With You” on laiahaardeline kogumik, mis koosneb 24 träkist, kõik erinevate artistide produtseeritud.
Orelipoiss – Sünnipäev (2018)
Orelipoiss on Jaan Pehki alter ego, kes enamasti loob üksinda kodustes tingimustes muusikat, mille võiks klassifitseerida poolvägivaldselt autsaiderpopiks.
Holy Motors – Slow Sundown (Wharf Cat Records, 2018)
Holy Motorsi „Slow Sundown” on sügav ja siiras mõtisklus üksindusest ja üksildusest. Bänd on meisterlik jutuvestja, kes põimib muusikasse hõllandust ja ihalust.
Cätlin Mägi – Mu pill parmupill (2018)
Parmupill – üks maailma vanimaid muusikainstrumente – võimaldab näilisele lihtsusele vaatamata tuua kuuldavale üllatavalt mitmekülgseid ja varjundirikkaid helisid.
The Soft Moon – Criminal (Sacred Bones Records, 2018)
Neljanda plaadini jõudnud The Soft Moon ehk Luis Vasquez jätkab enesepiitsutamist.
Wolfgang Tillmans – Heute Will Ich Frei Sein EP (Fragile, 2018)
Informeeritud sootsiumile ei ole ilmselt uudis, et muidu fotograafina nime teinud Wolfgang Tillmans on viimastel aastatel ka muusika kallal nokitsenud. Kui niipidi vaadata, siis eks see kõik üks aparaatide värk ole, mis siin ikka üllatuda.
Andu Simion – Heavy Glow EP (Palinoia, 2018)
EP „Heavy Glow” on justkui teismeline, kes ennast otsides aja möödudes oma minapildiga aina paremini sina peale saab.
Django Django – Marble Skies (Ribbon Music, 2018)
UK kunstipoplaste Django Django neljas album „Marble Skies” ülistab noorust ja vabadust ning lood kõlavad hooletu taustamuusikana.
Ali Asker – Ascent EP (Green Village, 2018)
Põrandaalust tantsumuusikat tehakse Eestis palju, suurt osa sellest katab aga intellektuaalsuse vari, mispärast kaldutakse tihti tantsimatu hallolluse poole.
Joosep Kõrvits – Ja sa näed (2018)
Multiinstrumentalisti ja helilooja Joosep Kõrvitsa debüütalbum „Ja sa näed” on üsnagi muretu kuulamine, kohati isegi boheemlaslik.
Superstar & Star – Mastermind EP (Pudru Kuul, 2018)
Ma ei mäleta oma lapsepõlvest palju, aga üsna selgelt on meeles, et minu päeva tipphetk oli tavaliselt see, kui ma klaasistunud pilgul mööda tuba ringi tammusin ja erinevate persoonidena eredaid elusid elasin.
S. Araw Trio XV – Hot Tub in Tallinn! (2018)
„Musical adventures fading into the sunset” – nii kõlab C. Stallonesi Tallinnas salvestatud live-albumi eelviimase loo sissejuhatus. Fraasi võib võtta lihtsalt lüürilise „I’m happy I have a concert” stiilis kõrvalepõikena, aga tarvitada ka abivahendi või legendina, mis aitab Sun Araw’ kõrbelikus neopsühhedeelias ellu jääda.