Müürileht

Paar päeva enne 2017. aasta lõppu nägi ilmavalgust plaadifirma Asphalt Soliloquies esimene väljalase – Rando Arandi (alias cough) EP „Hall”, mis pani mitteametliku punkti ühele mäletamist mööda ehk kõige produktiivsemale aastale eesti elektroonilises muusikas.

Endamisi Salamisi eesti alternatiivse muusika sõpradele pikemat tutvustamist ei vaja. Nüüd on elektroonilise muusika produtsent ja DJ, kes juba enne debüütplaadi ilmumist Areenilt tulevikutähe tiitli sai, andnud välja uue täispika albumi.

Teadmine, et eestlasi on haaranud viimastel aastatel parmupillihullus, ei üllata enam kedagi. Kas nüüd otseselt või kaudselt, kuid huvi instrumendi mängimaõppimise vastu muudkui kasvab.

François Xi neljas reliis „Irregular Passion” leibeli DEMENT3D alt tõukub tantsumuusikakultuuri salapärast.

Krikor Kouchian on aktiivne Pariisi DJ ja produtsent, kes on loonud muusikat erinevate pseudonüümide alt alates 90ndate lõpust.

Kaido Kirikmäe kuskil Kesk-Eesti talus küünlavalgel ning akude abiga laivis askeetlikult techno’t kokku miksimas võiks manada enne kuulamist silme ette mingisuguse tammsaareliku itkupalade jada, ent antud plaadil on kuulda hoopis tänapäevast ning mitmekesist elektroonilist kompositsiooni.

„Puhkus Lexicos” ongi latin funk’i kokteil sambarütmidest, kongadest, 80ndate Miami Beachist ja sellistest ridadest nagu „I saw a saucy mamacita at the bar”.

Neuronphase’i „212” teekond algab keset nimetu metropoli tuiksoont, kus kostub napp eestikeelne sõnavahetus. Jääb mulje, nagu otsitaks suunda võõral territooriumil, tundmatus linnas.

Novembri keskpaigas välja antud EP „Fetty” on esimene suurem reliis Londonis resideeriva Ragnar Rahuoja ja eestlastele tuntud Robert Nikolajevi ühiselt nimetajalt Dima Disk.

Born To Bangi nime taha peitub produtsent, DJ, promootor ja leibeliomanik Lauri Lember, kes on mõnda aega ka elektroonilise tantsumuusika Mekas Berliinis elanud ning selle unikaalse ja vabameelse klubikultuuri õhku hinganud-kogenud.

Filmimaailm viibib praegu Denis Villeneuve’i visuaalse meistriteose „Blade Runner 2049” lummuses, ent soome impromuusik Tatu Rönkkö ja taani nüüdis-indie bändi Efterklang liikmed paistavad olevat truud originaalile.

Kauamängiva kokkupanek on korralik töö. Kõige muu juures (lindistamine, miksimine jne) tuleb algul kompositsiooniliselt nelikümmend minutit huvipakkuvat muusikat kokku mõelda.