Plaadiarvustused
Pia Fraus – Field Ceremony (Seksound, 2017)
Ansambel Pia Fraus viljeleb maagilist realismi, vürtsitab halli ja igavat võõrapäraste nootidega, värvib mustvalge kirjuks ja väänab sirge kõveraks.
Get Your Gun – Doubt Is My Rope Back To You (Empty Tape, 2017)
Get Your Guni „Doubt Is My Rope Back To You” toimib rituaalina, mida kuulates tekib tunne, nagu keegi manaks enda seest igavest kurbust välja.
Misha Panfilov Sound Combo – En Route (Funk Night Records, 2017)
„En Route” on Misha Panfilov Sound Combo esimene täispikk album, ent instrumentaalse muusikaga singleid ja EPsid on ta üllitanud mitmeid juba alates 2015. aastast.
Don Diisel – Uus Rikas (2017)
Plaat sõidab masinasse, esimene heli ja juba tean, mis siit tulema hakkab – see on eesti hiphop ja aasta on 1997. Ma olen segaduses. Mis toimub? Kontrollin kalendrit ja hingan kergendunult – siiski on aasta 2017 ja minuga on kõik korras.
Cigarettes After Sex – Cigarettes After Sex (Partisan, 2017)
„Cigarettes After Sex”, samanimelise Texase ambient-popbändi debüüt, mõjub, nagu piiluksid kellegi magamistuppa, avastaksid sealt paari omavahel põimununa ja jääksid neid hüpnotiseeritult jälgima – sa tead, et ei peaks seal olema, aga ei suuda lahkuda.
Damien Dubrovnik – Great Many Arrows (Posh Isolation, 2017)
„Arrows 1”, külm, naha alla voolav noise, kus Rahbek ekstaatiliselt sõnu pritsides müraga üheks tundub lahustuvat, on eepiline sissemarss. Tulevane klassika, mille eest lapsevanemad on poegi-tütreid praegu hoiatavad, kuid mille ettekanne 100 aasta pärast Estonia futukontserdisaalis välja müüakse.
DJ Stingray – Kern Vol. 4 (Tresor, 2017)
DJ Stingray kokku arranžeeritud miksteip/playlist Tresori sarjast „Kern Vol. 4” nõretab naivistlikust tulevikuelektrost.
Jlin – Black Origami (Planet Mu, 2017)
Milleks meile muusikat vorpiv AI, kui on olemas Jlin, kes tõestab oma loominguga, et tulevik on praegu. Jerrilynn Pattonile aka Jlinile on poogitud ikka külge footwork’i silti, kuigi pelgalt selle žanri piiridesse ta muidugi ära ei mahu.
RÜÜT – Kadakad (2017)
Rüüt kehastab Eestis taas esiplaanile kerkinud vaimustust pärimusmuusika vastu ning esindab autentset ja ehedat folki, mida on vürtsitatud laenudega erinevate žanrite helikeelest. „Kadakad” on rida kuuldepilte, muusikasse salvestatud ideid, impressioone, mis lummavad ja võluvad, olles samas ligipääsetavad ja mõistetavad.
Sibyl Vane – Sibyl Vane (I Love You Records, 2017)
Sibyl Vane’i aprillikuus välja antud endanimeline kauamängiv lööb juba esimese looga „Bomber” kõlama jõuliselt melanhoolse noodi, mis kumendab kogu teose tooni. Trio sõnul on nad omandanud uue suuna, andes kuulajale rohkem ruumi fantaasia kasutamiseks, mida toob esile ka albumi minimalistlik kujundus.
Galaktlan – Constance 12” (Seksound, 2017, re-reliis)
Siin leidub nii helget suurejoonelist hitipotentsiaali – „Kindralmidi” (see ongi hitt, tõeline õnnestumine), „Laanetaguse” (teine romantiline filmiviide) – kui ka siinkõnelejat rohkem köitnud tumedamaid meditatiivseid ambient techno maastikke, kus avanevad aeg-ajalt sügavikud…
Mount Eerie – A Crow Looked At Me (P.W. Elverum & Sun, 2017)
„A Crow Looked At Me”, Phil Elverumi uus album, on kirjutatud pärast tema naise Geneviève’i surma – sündmust, mis jättis ta leseks ja üksikisaks nende pisitütrele. Plaadi kuulamine mõjub vuajeristlikult nagu tungimine mehe eraellu.