Persoon
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Saagu raadio! Ja raadio sai!
Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Valges kitlis Tartu vaim
Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Naised, kes tõid täika Tartusse
Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Väsimatu vikerpidude vedaja
Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Põhjatu ideedekaevuga SÜNKija
Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Varjatud nurgataguste teejuhid
Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.
Voolamise ja segunemise seisund. Intervjuu Kiwaga
Kuidas rääkida ajast ja ruumist inimesega, kes eitab aega ja (osaliselt ka) ruumi? 90ndatel Tartus punkar, 00ndatel Tallinnas poster boy, 10ndatel ruumiülene nostalgiavõõras sisepagulane.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Karlova oma itaallane
Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Kartmatu tänavakunsti advokaat
Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Kinonäitajad, kes raamides ei püsi
Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.
Maailma metsa ja tagasi koju. Intervjuu Mari Kalkuniga
Pärimusmuusik Mari Kalkun arvab, et vahel on parem produktiivsuse provokatsioonile mitte alluda, vaid pürgida hoopis suitsusaunaliku aegluse kvaliteedi poole. Töö ja paigaloleku tasakaalustamisest ning pimeduse võlust ja päris hetkedest iseendaga siinses usutluses juttu tulebki.
Iseennast ületada kogu aeg. Intervjuu Tõnis Viluga
See on intervjuu inimesega, kes ei taha olla ainult mees või ainult naine, kes tahab hoopis olla võimalikult palju. Kuidas mõjutab bipolaarne häire inimest, kirjanikku, meest? Kas igas raamatus peab tegema midagi uut, eelmisest erinevat? Kuidas kirjutada naist?