Müürileht

Alates 2005. aastast valisid enamiku Ladina-Ameerika riikide kodanikud rohkem kui kümnendi vältel oma juhtideks mõõdukalt vasakpoolsed jõud. Kust see roosa laine tuli ja kuhu suubus?

Olen olnud viimased kümme aastat radikaalne vasakpoolne. Neist esimesed viis elasin Eestis ja pärast Londonis, õppides tundma kaht täiesti erinevat poliitilise maailmanägemise viisi.

Eesti vasakpoolsuse ajaloos esindavad juunikommunistid madalpunkti. Inimlikust seisukohast on nende intellektuaalide ideaalide purunemises omajagu traagikat. Nad polnud üksnes stalinistliku võimu, vaid ka isikliku vaimumaailma täieliku hävinemise ohvrid.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (02.02–19.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on fookuses USA valimiste eel-show, Saksa poliitilise tsentri nõrgenemine, maailma suurimad viiruskolded ning kokkulepe Aafrika suurima tammi osas.

Klassikalise töölisklassi hääbumisega on vasakpoolne mõte koondunud ülikoolidesse. See on toonud kaasa põhimõttelise muutuse: rassi...

Valimistulemused üle Euroopa näitavad, et sotsiaaldemokraatlik sajand on lõppenud. Traditsioonilise töölisklassi hääbumine ning globaliseerumise võitjate poolele asumine on muutnud sotsid marginaalseks jõuks. Sotside allakäik ähvardab hävitada sõjajärgse liberaaldemokraatliku ühiskonnakorralduse.

Kas me oleme kindlad, et meile on üldse humanitaarteadusi vaja? Võimalik on ju elada hoopis teistsuguses kultuuris ja ühiskonnas – kus humanitaarteadusi ei olegi. Ja on võimalik, et suur osa meist juba elabki selles teistsuguses kultuuris.

Sekser on Müürilehe igakuine hübriidrubriik, mis pakub mõtlemiseks killukesi kaasajast.

Inimloomusele on raske vastu vaielda. Kui miski on kodeeritud meie geenidesse, siis igasugune utopistlik katse seda muuta ei saa hästi lõppeda. Henri Kõiv arvab, et klassikalise majandusteooria põhitõdesid ei anta siiski kaasa emapiimaga, vaid neid kultiveeritakse läbivalt erinevate ühiskondlike institutsioonide kaudu.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (19.01–02.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord tuleb memos juttu Kremli propagandamasinast, Brexiti jõustumisest, koroonaviirusest, Lähis-Ida ja Liibüa rahuplaanidest, Auschwitzi mälestusüritusest ja lootusetust olukorrast Lääne-Aafrikas.

Teame ajaloost, et finantskriisid kollitavad rikkaid riike keskmiselt iga 28 aasta tagant. Kui eelmise krahhi järel üritati panku regulatsioonide toel stabiliseerida, siis nüüdseks on hakatud Ameerikas suurematele pankadele juba järeleandmisi tegema.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (05.01–19.01) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sedakorda tuleb memos juttu Venemaa peaministri vahetusest, Ukraina reisilennuki allatulistamisest, Briti kuningaperest, Taiwani presidendivalimistest ja Trumpi tagandamisprotsessist.