Müürileht

Infoühiskonnale omane aja tihenemine ning meedia klikkidel baseeruv äriloogika on muutnud aeglase ajakirjanduse haruldaseks tooteks. Kas professionaalselt meedialt kiiruse eelise röövinud tehnoloogia laialdane levik toob kaasa suunamuutuse?

Kiirustamiseks on vaja aeglust – see annab kiirusele õige suuna ning tagab nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis kohanemis- ja muundumisvõime.

Presidendile saadetud avaliku kirja tõukeks polnud näidata näpuga ühe lavastaja väärtegudele, vaid üleskutse teha teatud küsimustes põhimõttelisi valikuid.

Maia Tammjärv kirjutab kimbatusest ja võimalikest komistuskividest seoses 104 kirjaga. See ei ole vägivalla õigustus.

„Radikaalsete ideede” rubriigis tutvustame ideid, mida võib hea tahtmise korral nimetada äärmuslikeks. Eestis on tasuta kõrghariduse saamise võimalused 2013./2014. õppeaastal jõustunud haridusreformiga piirderõngasse tõmmatud ning mujal läänemaailmas võib kraadi omandamisest võlgadesse jäämata ainult unistada.

32-tunnine töönädal lisab paindlikkust, vähendab tervisehädasid ning tõstab tööõnne, kuid eeldab inimestelt motiveeritust ning tahet panustada vähemate töötundide juures pea sama palju kui tavapärase töönädala jooksul.

Riigihümni puudumist ETV uusaastaprogrammis ei saa ette heita presidendile. Peeglisse vaadates näeme, et me ei ole eestlastena juba aastaid hoolinud 31. detsembril grammigi hümni pühadusest.

Laupäeval, 13. jaanuaril toimub Sveta baaris ingliskeelne filmi- ja aruteluõhtu pealkirjaga „Sans-papiers in Estonia", kus osalevad sõnavõttudega Eléonore de Montesquiou, endised Harku kinnipeetavad ja Harku solidaarsusgrupp.

Nüüd, mil 2017. aasta lollused ja tegematajätmised on unustatud, saab viimaks kergemalt hingata, kuuse välja visata, jõusaali liikmekaarti uuendada ja üleüldse igati parema inimesena uuele aastale vastu astuda.

Ülikoolid ei suuda doktorikraadi omandanud humanitaaridele tihtipeale kindlat töökohta pakkuda, kirjutab Irina Rudik Feministeeriumis.

Aastal 2017 loeti Müürilehest nii surmast kui pendelrändest, nii seksist kui hipisaare seiklustest. Toome siinkohal artiklite TOP10 juhuslikus järjekorras.

Jalgpalli pealispindse glamuuri taga kummitab inimkaubandus – igal aastal toovad (võlts)skaudid ja (võlts)agendid Aafrikast ning Lõuna-Ameerikast sadu või lausa tuhandeid noori jalgpallureid Euroopasse. Müüakse säravat unistust Euroopast, aga neile, kes ei juhtu olema üks miljonist, on reaalsus hoopis proosalisem.