Sotsiaalia
Inuittide rahvuslik ärkamisaeg
Tartu Ülikooli etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistrant ning kultuuritöötaja Ilona Piirimägi kirjutab, kuidas ta sattus Kanadas revolutsiooniliste sündmuste pöörisesse, kui riigi põhjaosa põlisrahvas inuitid hakkasid protestima oma kultuuri kaubastamise vastu alkoholitööstuses ja mujal.
Vinjette Portugalist ja siinsest narkopoliitikast
Kui jutt läheb meelemürkidele ja nende riiklikule reguleerimisele, armastatakse tuua positiivseks eeskujuks Portugali, riiki, kus kanged uimastid ja üledoosid olid veel lähiminevikus peaaegu iga leibkonda väga lähedalt ja valusalt puudutanud probleem.
Uimastikahjude vähendamise kaleidoskoopiline maailm
Globaalne uimastipoliitika on püsinud viimase sajandi suuresti samal kursil – probleeme on püütud ohjeldada kättesaadavuse piiramise ja patustajate karistamisega, vähem hariduse, ennetuse ja ravimisega. Uimastikonventsioonide loomingulisemast tõlgendamisest näiteks Hollandis on aga kasvanud välja neljas põhisuund – uimastikahjude vähendamine.
Tabuteema meditsiinisüsteemis
Eesti uimastipoliitika aktivistid on võidelnud juba pikemat aega ravikanepit puudutava seadusandluse lihtsustamise eest. Oktoobris avalikustatav uuring märgib selles protsessis üht suurt verstaposti – esimest korda kaardistatakse, kes ja miks pruugivad meditsiinilistel eesmärkidel Eestis kanepit.
Süstla otsa sattunud väikeriigi aeglane paranemine
Eestil diagnoositi uimastisõltuvus millalgi nullindate alguses. Sellele eelnes eiramisfaas ja järgnes pikem periood vangistuses. Kahjusid vähendades on Eesti taas uuele elule turgutatud. Nüüd vaidleb raske diagnoosiga patsient oma raviarstiga, et vähemalt meditsiinilise kanepi manustamine tuleks talle kasuks.
Süda süstla vastu
Vastuseis süstlavahetuspunktile, esikoht narkosurmade edetabelis, gentrifikatsioon, meeste ülikõrge riskikäitumine – need on kõigest mõned sümptomid, mis iseloomustavad neoliberaalse siirdeühiskonna patoloogiaid. Kui kaua me saame veel nendele läbi sõrmede vaadata?
Juhtkiri: Igaüks tahab olla küla šamaan
Ma mäletan, et tegin elus esimest korda LSDd 18-aastasena. Minu kogenud punkarist sõbranna, kellele ma tema hulljulgete pealehakkamiste tõttu ikka alt üles vaatasin, oli mulle juba pikalt rääkinud, et see on lihtsalt nii lahe tunne. „Sa ei kujuta seda endale ettegi!”
Värskes Müürilehes: süstla otsa sattunud Eesti
Müürilehe homme ilmuvas narkoteemalises septembrinumbris kaevub sotsiaaliatoimetaja Henri Kõiv raportikuhjade alla, kulutab ametnike uksi, tuhnib ajaloos ning veedab aega narkopoliitika aktivistide seltsis, et saada aimu, kas Eesti narkopoliitikas on kõik nii lootusetult halvasti, nagu distantsilt vaadates paistab.
Elu mõtet kolides: hargmaised eestlased ja ilmajätu varjud
Aet Annist kirjutab Vikerkaares 7/8 2016 ulgueestlastest, kelle kogemus Eestiga ei pruugi ühtida riigi edukuvandiga. Välismaale kolimine muudab aga suhted oma riiki ning iseenda (rahvuslikku) identiteeti keerulisemaks.
Ööülikool. Mihkel Mutt, Tõnis Kahu ja Jan Kaus „Düstoopia”
Kirjanik Mihkel Mutt ja kulturoloog Tõnis Kahu arutlevad Jan Kausi modereerimisel Ööülikoolis Orwelli, Huxley ja McLuhani näidetel kirjanduslike düstoopiate ja nende ühiskondliku olemuse üle.
Nihilist.fm-i vastuoluline võitlus horisontaalse tsensuuriga
Meelis Oidsalu kirjutab palju poleemikat tekitanud Nihilis.fm-ist, mida võib käsitleda nii ebaõnnestunud start-up’ina kui ka silmapaistva alternatiivmeedia või mõjuka vastukultuuri fenomenina, ilma et üks käsitus teist välistaks.
Kellega tantsida sambat? Kõrgharitud meeste defitsiidist
Peale legendaarsete levimuusikasõnade on „Kes kellega käib?” ka huvitav sotsioloogiline küsimus. Kuidas leida partnerit, kui oled doktorandist heteronaine, kelle viimane kallim läks pärast keskkooli ehitajaks?