Müürileht

Kunstiteose keelamine ei lahenda ega tee olematuks minevikku ega kaota inimese isiklikku probleemi, vaid sellega takistame laiemal avalikkusel mõtlemast ja tegelemast valeks kuulutatud teguviisiga, milleni kunstiteosest tekkinud seos viis. Paljud ilmselt jäävad alati kannatama, sest ei olegi valmis nendest seostest lahti laskma või neid ümber tõlgendama. Sellest hoolimata ei tohiks seda keelata nendele, kes seda soovivad ja selleks võimelised on.

Raudlinnuga Uus-Meremaalt koju lennates tabasin end mõttelt, et kas nüüd lähen päriseks tagasi Eestisse, pesa ehitama? Aga kui hakkab külm ja rõske, siis ei ole mul kuskile lennata. Seda ei saa kogu aeg teha. Ma ei ole lind.

Endine Eesti Ekspressi ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja proovib kõnetada nii eestlasi kui venelasi. IRLi nimekirjas kandideerides võtab ta väga suure riski ja tagasiteed endise elu juurde ei ole. Riigikogus kavatseb ta pärast õige ukse leidmist tegeleda integratsiooni- ja sotsiaalvaldkonnaga.

Statistilisest vaatevinklist vaadatuna võiks kaheksakümnendate teise poole beebibuumi ajal või hiljem sündinud ja tänaseks täiskasvanuikka sirgunud noorte suurem valimisaktiivsus tuua endaga kaasa nii mõnegi märgatava muutuse Eesti ühiskonnas.

Kellele ja miks on vaja rahvusringhäälingut? Arutelu ERRi rollist ja haardest eesti identiteedi hoidmisel.

Tartus Vabakunna valimisliidus nime teinud Siim Tuisk ja Gea Kangilaski kandideerivad sotside nimekirjas Riigikokku. Gea parteikuuluvus on omamoodi katse, kas ta tasalülitatakse või mitte. Siim surub pigem ise end erakonnale peale. Riigikogus kavatsevad nad tegeleda soolise võrdõiguslikkuse ja e-residentsuse teemadega.

Kujutame nüüd ette, et valimised on nagu muusika- või filmifestival. Igal sellisel festivalil on peaesinejad, kuid on ka põnevad uued tulijad. Nendele paneb Müürilehe toimetus tavaliselt festivali eel kõrva peale ja soovitab neid kuulama minna. Tegime valimistega samamoodi.

Nende valimiste eel on alati uue ja huvitava otsingul Müürileht lähenenud samast printsiibist lähenevatele valimistele. Kas meil on mingit muutust oodata ja kes seda esindavad? Poliitteemaliste intervjuude prelüüdina ilmub Müürilehe veebruarinumbris pikk usutlus politoloog Ott Lumiga, kes räägib sellest, mida tulevastelt poliitilistelt liidritelt võiks oodata ja mida meile muutuste pähe seni on pakutud.

Vahetult enne naistepäeva, 3.–7. märtsil toimub Tallinnas järjekorras viies LadyFest – Eesti ainuke feministlik festival. Tegemist on sõltumatu mittetulundusliku DIY-algatusega, mille eesmärgiks on luua keskkond, kus naised ja traditsioonilises soosüsteemis ning rolliootustes kahtlevad inimesed saavad üles astuda ja oma teadmisi-kogemusi jagada. Tänavuse festivali korraldamist saab kuni 25. veebruarini toetada Hooandja keskkonnas.

19. veebruaril kell 11.00–14.00 toimub Eesti Kultuuri Koja eestvõttel Kirjanike Maja musta laega saalis poliithommik, kus võetakse luubi alla riigikokku kandideerivate erakondade kultuuriprogrammid.

Seminarisari Semiosalong toimub korraga nii Tartus kui Tallinnas: esimeses on ühiseks teemaks reaal- ja loodusteaduste ühendamine humanitaariaga ning viimases antropoloogilise ja semiootilise uurimismeetodi ühisosa – osalusvaatlus. Semiosalong avab oma viienda hooaja sel kolmapäeval, 4. veebruaril kell 19.00 nii Tartus kui Tallinnas.

Möödunud nädalal kerkis sotsiaalmeedias üles arutelu riikliku psühholoogilise kaitse vajalikkuse teemal, mille jätkuks avaldame vabamõtleja Tarmo Jüristo Memokraadis ilmunud pöördumise Ilmar Raagile, kes kõnealusel alal hiljuti valitsuse kommunikatsioonibüroos ametisse astus.