Müürileht

Me ei jõuaks täna õhtul šampusepudeli lahtikorkimiseni, kui püüaksime kirja panna kõik need inimesed, ühendused, asutused ja ettevõtted, kellele võlgneme tänu selle tegutsemisvabaduse eest, mis meile osaks on saanud. Aitäh teile!

Aina kasvavat kodanikualgastuslike projektide hulka avasüli tervitav ühisrahastusplatvorm Hooandja on välja töötanud uued funktsioonid ning ajakohastanud oma kasutustingimusi.

Hooandjasse on jõudnud „Aasta Pressifoto 2015” raamatu ja näituse projekt, mille näol on tegu omamoodi lähiajaloo kajastusega pildis. Konkurssi korraldab 2015. aastal oma viiendat sünnipäeva tähistav Eesti Pressifotograafide Liit (EPFL), mis ühendab Eestis tegutsevaid pressifotograafe, kelle südameasjaks on meie igapäevaelu visuaalne kajastamine ning ajakirjanduses omapoolse analüüsi pakkumine ühiskonnas toimuva kohta.

Nädal aega eemal sotsiaalmeediast, kvaliteetajakirjandusest, Sirbist ja Müürilehest. Saatsime neli noort inimest seitsmeks päevaks infodieedile ja lasime Saagimil, munitsipaalmeedial ja näosaatel neid mõjutada. Otsisime vastust küsimusele, kuivõrd vormib ümbritsev infoväli meie reaalsust.

Olgugi, et Nihilist.fm-is on palju igasugust müra ja tegijate isikliku tausta ja maneeriga tuleb tuttav olla, et sellel ennast mõnes kohas mitte segada lasta, on avaldamisplatvorm päevakorrale toonud mitmed väga aktuaalsed teemad, mida Eesti laiemas avalikkuses pole seni peetud oluliseks käsitleda võtta.

Majandusabi on muutunud meie ajastu üheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle järgi. Bill Gates on pärast Microsofti ülesehitamist pühendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.

Karusnahakasvanduste peamised õigustajad on paradoksaalselt need, kes endile seda kasukat tegelikult lubada ei saa. Kasvanduste keelustamise vastu astub tihti just seesama „inimene tänavalt”, kelle kohta käivad read: „Miks ta kõnnib sonis hallis? Sest et karvamüts on kallis.”

Kui Müürileht mul infohügieenist kirjutada palus, jäin hetkeks nõutuks. Minu arust on Anu Saagim maailma seksikaim naine ja fakt, et presidendiproua minu lemmikräppariga suudles, võib tähendada, et American Dream saab viia isegi Maarjamaa armuafäärini.

Kui noor inimene kasvab suureks, loetakse talle peale sõnad, mille järgi ta peab toimima. Samal ajal näeb ja kuuleb ta teiste tegusid ning need on talle eeskujuks. Mis saab aga siis, kui igapäevased tegemised ja kusagilt kõrgemalt kostuvad sõnad omavahel ei klapi? Kui räägitakse justkui üht, aga kõik toimivad ikka teisiti? Sel juhul muutuvad eeskujud mannetuks ning kuuldu tühiseks. Just selline tundub aga olevat kasvava noore inimese igapäev, milles ta on sageli üksi jäetud.

Hans H. Luige algatatud preemiale kandidaatide esitamise tähtaeg on 31. detsember.

Infoühiskonna aluseks on andmed. Aga mitte ainult. Infoühiskonna aluseks on korrastatus ja mõtestatus nendes andmetes. See tagab tänapäeva ühiskonna hüve – informatsiooni – kvaliteedi.

Kust siis hakata tõmbama piiri meedia- ja blogiformaadi vahele? Kellel on õigus ajakirjandust teha? Kas selleks on vaja ajakirjanduse erialal omandatud kõrgharidust tõendavat paberit või riigi väljastatavat tunnustatud meediaväljaande tõendit? Ma kahtlen, et see oleks hea mõte.