Müürileht

21. septembril esineb Tallinnas Euroopa arhitektuuripoliitikate konverentsil peakõnelejana Itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas, kes juhatab 1985. aastast koos abikaasa Doriana Mondrelliga omanimelist arhitektuuribürood Studio Fuksas. Arhitekt ja visionäär mõtiskleb tänapäeva urbanistliku elukeskkonna planeerimise väljakutsete, oma edukuse võtme ning loominguliste sihtide üle.

Reaalteaduste vallas tehtud avastustel on sageli ettearvamatud kaasmõjud visuaalkultuurile. Nii tõi röntgenikiirte avastamine pildikeelde uusi fantaasiaga flirtivaid reaalsuse kihte ning arhitektuuris hakkasid ehitised paljastama oma sisemist toimimisloogikat.

Tallinna arhitektuuribiennaal TAB 2017, mille on kureerinud arhitekt ja ökoloog Claudia Pasquero, tutvustab end seekord alapealkirjaga „bioTallinn”.

Septembrikuu lõpuni on Vabaõhumuuseumis avatud kunstnik Marianne Jõgi paariaastase uurimistöö tulemusel teostunud kaks arhitektuurset installatsiooni nimega „Metatalu elemendid”. Tegu on Eesti kontekstis haruldaselt ambitsioonikate maakunsti teostega, millel on inimestele teraapiline ja stressi vabastav toime.

Eesti Arhitektuurikeskuse kutsub täna, 9. veebruaril kell 19 arhitekte, ruumihuvilisi ja kosmosefänne Tallinna Kinomajja välkloengule. Loengu teemad ulatuvad virtuaalreaalsuse avarustest ava- ja sisekosmose sügavusteni. Kuidas kaitsta inimest ekstreemsetes keskkonnatingimustes? Millisel viisil mõjutab kosmose halastamatus teadlase, arhitekti, disaineri või inseneri mõtlemist ja loomingulist käekirja?

Inimesed on harjunud stereotüübiga, et hullumaja peab asuma linnast eemal metsa sees. Usutakse, et nii on haigetele parem, andmata aru, et sedasi tõrjutakse osa ühiskonnaliikmetest endi hulgast välja.

Käesoleval suvel toimus Soomaal kümnepäevane rahvusvaheline, peamiselt arhitektuuri- ja disainitudengitele mõeldud suvekool, mille käigus mõeldi välja ja ehitati valmis kolmest veepinnal ujuvast objektist koosnev peatus- ja puhkepaik loodusmatkajatele ja kohalikele elanikele.

1.–3. juunini toimub Tallinnas Hobuveskis sisearhitektuuri sümpoosion SISU, kus teiste seas annavad loengu kurikuulsad prantsuse arhitektid Guillaume Aubry, Cyril Gauthier ja Yves Pasquet oma kolmepeale tehtud firmast Freaks Freearchitects.

Tapeedivalijate asemel on sisearhitektidest saanud linnaruumi sekkujad, materjaliteadlased ja arvutusliku arhitektuuri kaaskõnelejad. Hiidruuporid Võrumaa metsades ja äsja Tallinna vallutanud installatsioonid signaliseerivad Eesti puitarhitektuuri uut algust.

Üha digitaalsemaks muutuvas arhitektuurimaailmas pole tehnilised oskused ehitamisel enam esmatähtsad. Konstruktsiooniarvutused on simuleeritavad, teadustöö kontsentreerunud pigem materjalidele ning aina olulisemaks peetakse ehitiste sotsiaalset funktsiooni – viimaks on tekkinud vajadus feminiinse lähenemise järele ka ehituspraktikas.

Läinud novembris esines Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas Gilles Retsin. Siim Tuksam uuris, miks innovaatilises arhitektuuris võiks just ehitusmaterjalina puitu eelistada ja mida innovatsioon endast üleüldse disaineri seisukohalt kujutab.

Indrek Grigori kureeritud näitus „Kunst, arhitektuur, revolutsioon” püüab avada eesti arhitektuuri elava klassiku Vilen Künnapu loomingut selle mitmekesisuses ja värvikirevuses ning kõrvutada Künnapu varasemaid, arhitektuuriajaloo klassikasse kuuluvaid hooneid arhitekti värskete projektidega.