Müürileht

Maarja Merivoo-Parro nimi ei vaja eriti tutvustamist – seda eelkõige tema mitmekülgse tegevuse poolest raadio- ja telesaatejuhi ning ajakirjanikuna Raadio 2-s ja ETVs. Sama tähtis on märkida Maarja puhul ära tema ajalooharidus ning keskendumine just väliseesti diasporaale.

...Iiris Viirpalu on Eesti Inimõiguste Keskuse kommunikatsioonijuht, kes on varem Müürilehte vabakutselise kultuurikriitikuna kaastööd teinud.

...Iiris Viirpalul on magistrikraad semiootikas ja kultuuriteoorias, ta on tegutsenud aastaid vabakutselise kultuurikriitiku ja -ajakirjanikuna....

Sõltumatu Tantsu Lava eestvedamisel leiab sellesuvisel Arvamusfestivalil 12. augustil aset pisut provotseeriva pealkirjaga arutelu „Miks kirikus ei tantsita?”. Keskustelu sisuks on, kas usk päästab või hävitab maailma ning mis on kunsti roll selles. Iiris Viirpalu otsib tantsu ja religiooni kohtumis- ja lahknemispaiku.

...Iiris Viirpalu. Sissepääs tasuta! Kohapeal on võimalus toetada rahalise annetusega. Sündmuse leiad Facebookist siin.

...Iiris Viirpalu kommentaar: Twisted Dance Company Twisted Dance Company on Eesti üks omanäolisim tantsugrupp, kuhu...

Visuaalselt mõjusas Linnateatri tantsulavastuses „Melujanu” peegeldub inimlik otsing ja kokkukõla, lähedus, püüdlus ja pürgimine – elu enese pidevalt muutuvad killud. Lavalolijad otsivad, vahetavad, pööravad pea peale perspektiivid, et leida õiget – vastust, mõtet, oma tegude tähendust?

Lavastusega „Põletatud väljade hurmaa” liigub Renate Keerd koos Kompanii Niiga juba tuttavlikel pindadel, segades huumorit ja absurdi kriitilise hoiaku ning mänguliste vormidega.

Lavastuses „rogerandtom” domineerib tekstitasand, mille kaudu avatakse lavastusprotsessi, teatri põhiküsimusi, teeskluse-reaalsuse vahekorda. Tähelepanuväärselt komponeeritud näidenditekst peidab endas mitut üksteistest välja kooruvat reaalsustasandit. See on tõeline näitemäng, kus liigutakse näiliselt mängleva kergusega süžeesisestel korrustel edasi-tagasi, kord näideldes näitlemist, siis jällegi näitlemisest eemaldumist.

Võtsin saalis istet kujutlusega, et lavastus käsitleb pigem parodeerivas võtmes tantsijaks olemist, võimendades või, vastupidi, naeruvääristades valdkondlikke stereotüüpe. Hea on, et eksisin. Laval oli ühe tantsija portree, ilma naeruvääristamiseta ning vinte peale keeramata. Kandvaks osutus aususe taotlus: kuigi kaasnes valikumoment selle osas, mida tantsijakarjääri nüanssidest publikuni tuua, mõjus Jérôme Beli „Cédric Andrieux” oma eheduses siiski ausana.

„Remote Tallinn” pöörab fookuse subjektile keskkonnas, meie kogemisviisidele, tajule, sisseharjunud mustrite suhtelisusele, ent esitab lisaks sellele ka eksistentsialistliku varjundiga küsimusi. Rännak on ühtlasi ka mõtteharjutus, linnameditatsioon, millesse poetatud irooniamaigulisi, ühiskonnakriitilisi ja humoorikaid stseene.

Tänavuse, 1.–2. novembril Tartumaal Rõka külas Peramaa puhkekeskuses peetud semiootika sügiskooli alateemaks oli „Sees ja väljas”, millega võeti luubi alla Eesti kirjanduse ja teatri tõlgendamine ja toimimine kohalikul kultuuriväljal ning nende tõlkimine võõrkeeltesse, väliskultuuridesse.