Elust välismaal „Minu” vaatenurgast

Kirjastuse Petrone Print juba pea kümme aastat välja antud reisikirjadest koosnev „Minu” sari näitab meie kaasmaalasi nende jaoks uutes kultuurilistes oludes, ehk isegi uutel kodumaadel, andes seejuures aga uut aimu ka meie ühiskonna ja kultuuri kohta. Kui mitmekülgne see pilt aga on, mis sarja põhjal meie väljarändest moodustub?

Jagamismajandus astub kapitalismile varbale?

Esmaspäeval Uberit sõites 200 eurot, teisipäeval kodukokana 60 eurot, kolmapäeval veebipõhise õppejõuna 40 eurot, neljapäeval giidina 120 eurot ja reedest puhkama, et oma linnakorter turistidele vabastada (300 eurot!). Kas selline võiks näha välja postkapitalistlik tulevik?

TTIP – meie omasüüline düstoopia

Taavi Rõivase ja Jean-Claude Junckeri sõnutsi peaks TTIP ehk Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleping looma Atlandi-ülese hea uue ilma. Kodanikuühendused räägivad lepinguga seoses demokraatia erosioonist ja suurkorporatsioonide huvide eelistamisest. Eestlasi on käimasolev diskussioon seni aga pigem külmaks jätnud.

Unustage hirm

Poola kunstnik Artur Żmijewski, kelle teoseid on Eestis eksponeeritud ja seejärel tsenseeritud, kirjutab VII Berliini biennaali kataloogi eessõnas, et kunst peab olema poliitiline, sest vastasel korral ei esinda see inimeste huve, vaid jääb üksikute kunstnike karjääri teenistusse. Nüüd on artiklit tänu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele võimalik lugeda ka eesti keeles.

Meenikunno Kuningriik – teel vanavanemate juurde

Ühel hilisel suvekuul otsustas noor nukunäitleja Kadri Kalda pühkida end puhtaks rutiinist ja linnatolmust, võtta aastaks puhkuse oma igapäevakohustustest NUKUs, et kaevata tee, kas või käsipidi mullas, tagasi juurte juurde. Võrukeste võlumetsadesse. Meie enda kultuuriruumi, mis on ühti meile lähedal ja oma, tegelikkuses kauge ja tundmatu. Kadri jagas Müürilehega väljavõtteid oma päevikust ja isiklikest kirjavahetustest.

Kui sõna saab lihaks ja liha sureb

Charlie Hebdo, Kaur Kenderi „Untitled 12” ja „Minu Poola” Tartu Kunstimuuseumis – mis ühendab neid kolme kunstimaailmast kaugemale jõudnud juhtumit? Tanel Rander arutleb selle üle, kuidas kunst mõjutab rahvusvahelist suhtlust ning miks küsimus ei ole enam pelgalt sõnavabaduses, vaid elus ja surmas.

Uue aja kütkestamine

24. augustini oli Tartus avatud Maria Arusoo kureeritud näitus „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist”, mille üks osa oli Kaisa Eiche ja Urmo Metsa avaliku ruumi installatsioon „KIIK”.

We are tired of sucking a corporate dick!

Autorite ühinguga liitumine või levitajatelt avansi võtmine on esimesi samme tegeva autori jaoks pigem õnnemäng, sest sellest võidavad üksnes vähesed, loomevabaduse kaotamist kahetsevad aga paljud. Infoühiskonna areng võimaldab autoril teha eetilisi valikuid, mis arvestavad uut tüüpi loomekogukondadega, kus piirid loojate ja publiku vahel on hägustunud.