Esimene Kultuuritolm 2011. aastal. Foto: Alver Linnamägi

Suvefestivalide välimääraja 2013

Suvi on jälle laisalt ukse ette roomanud ning olles läbi häda rasked talvekuud üle elanud, tekivad uued dilemmad ehk siis millisele festivalile minna ning kust kõik see raha võtta? Erinevate festivalide hulk paneb Eesti väiksust arvestades silma särama küll. Võtsime oma selle suve lemmikfestivalid vaatluse alla ning üritasime kogu selles artisti- ja tegevuse- rägastikus otsustamist pisut lihtsamaks teha.

Tropically cloudy Zebra Island

Wader talked to Zebra Island and got some answers from their vocalist with a radiant and peal signature-smile, Helina Risti and the multi-instrumentalist responsible for the group's sonic creation Rasmus Lill, according to whom Zebra Island is surely a fantastic place to where they hope to take their listeners.

Plaadiarvustus: Dahling – Left (2013)

Dahling on üks neist bändidest, mille kindlalt mu esimeste Tartu-aastate entsüklopeediasse võib kanda. Sõbrad kippusid ikka vana head „Mentholit” jagama ja bändi „Still Beautifuli” esitlusest Lutsu Teatrimajas on meeles, kuidas kogu saal justkui mingist hüpnoosiudust kaetud sai ning paarikesed üksteisele ja üksikud oma õlletopsile lähemale tõmbusid.

Melt! – muusikafestival masinate keskel

Kui Positivus kodule liiga lähedale jääb ning Roskilde mudavann keset 100 000-pealist publikut liiga ekstreemsena tundub, tasuks suunata pilgud Saksamaa väikelinna Gräfenhainicheni ning selle külje all asuva kaevandusmuusemi Ferropolise poole, mis 19.-21. juulil taaskord festivalitandriks muutub ja oma territooriumi Melt! festivalil hõivata laseb.

Prince Rama – frolickly apocalyptic

Wader mananged to chat with Brooklyn-based Prince Rama, a duo of sisters Taraka and Nimai Larson whose latest album Top 10 Hits of the End of the World, released by Animal Collective´s Paw Tracks imprint, has the duo performing as "10 different pop bands that died during the apocalypse, channeling the ghosts of each one to perform the various songs".

Prince Rama – hullumeelne maailmalõpumuusika

Mida võib oodata sellest, kui kaks krišnaiitide kommuunis üles kasvanud ning kunsti tudeerinud õeraasu otsustavad ühel hetkel kokku panna bändi? Ilmselt midagi huvitavat, kuid kas just midagi nii ekstravagantset ja värvikat nagu selleks on Taraka ja Nimai Larsoni vaimusünnitis Prince Rama, on kaheldav. Müürileht otsustas Taraka ja Nimai mõttemaailmu lähemalt uurida.

TMW kontserdielamus: Kapitan Korsakov

Minu esimene kokkupuude Belgia kollektiivi Kapitan Korsakoviga jääb kolme aasta tagusesse aega, mil tüübid Plink Plonki telklava oma mudaste kitarririffide ja müraseintega korralikuks Belgia saunaks moondasid, mistõttu oli mure üsna viisaka ja väiksemõõtu kontsertkoha Manka Boutique'i tervise pärast igati õigustatud.