Aasta alguses, kui kõikse suuremad pidustused peetud, tasub korraks aeg maha võtta ning mõtiskleda aegluse üle, millele keskendub ka Müürilehe jaanuarinumber.

Mari Kalkun. Foto: Gabriela Liivamägi

Aja kulgemisest, produktiivsuse provokatsioonist, päris hetkedest iseendaga ja sellest, kuidas vanad eestlased videvikuajal hingetõmbehetki võtsid, vestlesime ka pärimusmuusiku Mari Kalkuniga, kes on pärast erinevate linnade vahel seiklemist jõudnud tagasi Võrumaale oma isatallu. Seal valmis suur osa tema novembris ilmunud albumist „Ilmamõtsan”. Vahel tuleb rännata kaugele ning siis avastada, et see, mida otsisid, ootas sind kogu aeg kodus, arvab ta. Muudkui kuskile ruttavas ühiskonnas soovitab Mari pürgida hoopis suitsusaunaliku aegluse kvaliteedi poole, sest asjad, mis võtavad aega, pakuvad tihtipeale ka kordi suuremat naudingut.