Kas nüüdisaja kõige olulisem avalik intellektuaal, kes kaitseb oma julgete väljaütlemiste ja suurepärase esinejakarismaga lääne ühiskonda ligi hiiliva totalitarismi eest? Või hoopis intellektuaalselt küündimatu professor, kelle seisukohavõtud pakuvad rassistidele ja kõiksugu foobidele teaduslikku suitsukatet?

Illustratsioon: Andrei Kedrin

Sooneutraalsete asesõnade kasutamise vastu protesteerimisega tuntust kogunud Jordan Petersoni fenomeni tõlgendamiseks on kasutatud mõlemat raami.

Pooltoonides Petersoni portreteerimiseks minnakse Müürilehe akadeemilisuse numbris tagasi tema lapsepõlve, vaadatakse üle Petersoni CV teadlasena ja tema elufilosoofia eneseabiguruna.

Vahendatakse poliitkorrektsuse debatte Põhja-Ameerika ülikoolides, tutvustatakse akadeemiale vastukaalu pakkuvat intellektuaalset tumeveebi, võrreldakse Petersoni virtuaalset ja offline-fännibaasi ning dekonstrueeritakse Petersoni lemmikmõistet postmodernne neomarksism. Tulemuseks on kõige põhjalikum eestikeelne teejuht Petersoni maailma.